Koolikorraldus

Õppekava


 


ÜLDSÄTTED  
ÜLDOSA 
 
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted 
1.1. Põhihariduse alusväärtused
1.2. Turba Kooli sihiseade
1.2.1. Pädevused ja nende kujundamine
1.2.2. Õppimise käsitus ehk õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted
1.2.3. Õppekeskkond
1.2.4. Pädevused ja rõhuasetused kooliastmetes
2. Õppe ja kasvatuse korraldus
2.1. Õppeaeg
2.2. Õpperühmade moodustamise põhimõtted
2.2.1. Õpperühmade jaotus ettevalmistavas ja eelkooli astmes vanuseliselt
2.2.2. Õpperühmad I-III kooliastmes
2.3. Päevakava koostamise põhimõtted
2.4. Õppevaldkonnad, ained ja tunnijaotusplaan.
2.4.1. Õppevaldkonnad
2.4.2. Õppeained
2.4.3. Tegevus-ja tunnijaotusplaan
2.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise ja õpiväljundite hindamise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused
2.5.1. Läbivad teemad
2.5.2. Lõiming
2.6. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste, sündmuste, projektide läbiviimise põhimõtted
2.7. Õppijate toetamise ja tugiteenuste rakendamise põhimõtted
2.8. Õppija arengu analüüsi ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
2.8.1. Üldmõisted – areng, õppimine, hindamine
2.8.2. Hindamise eesmärgid ja objekt
2.8.3. Lapse arengu jälgimise ja vaatlemise ning analüüsimise meetodid
2.8.4. Üldoskuste (-pädevuste) hindamine, tagasisidestamine
2.8.5. Teadmiste ja oskuste hindamine õppevaldkonniti eelkooli astmes
2.8.6. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine I-III kooliastmes
2.8.7. Üleminekueksam
2.8.8. Kokkuvõtvad tulemused ja järgmisse kooliastmesse/klassi üleviimine
2.8.9. Põhikooli lõpetamine
2.8.10. Hindamisest teavitamine
2.9. Vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus
2.9.1. Õppijate ja vanemate teavitamise ning nõustamise korraldus
2.9.2. Arenguvestluse läbiviimise põhimõtted.
2.10. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine.
2.11. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted.
2.12. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

 

ÜLDSÄTTED
1. Turba Kooli (edaspidi Kool)  õppekava on Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
2. Kooli  õppekava (edaspidi õppekava) terviktekst on kättesaadav Kooli kodulehel.
3. Õppekava lähtub Kooli arengukavast ja selle aluseks on põhikooli riiklik õppekava ja koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.
4. Kool on viieastmeline, ettevalmistav aste (3¬¬–5 aastased), eelkooli aste (6–7 aastased), I kooliaste (7–10  aastased), II kooliaste  4.–6. klass, III kooliaste 7.–9. klass.
5. Kooli õppekava koosneb üldosast, aine-ja tegevuskavadest, mis on esitatud valdkonniti ja kooliastmeti koondatuna lisadena. 
6. Lihtsustatud õppe rakendamise korral lähtutakse Põhikooli riiklikust õppekavast.

ÜLDOSA
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted
1.1. Põhihariduse alusväärtused
1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. 
2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. 
3) Õpetamises ja kasvatamises järgime selliseid alusprintsiipe nagu: ausus ja ausameelsus, headus ja tänulikkus, õiglus ja südametunnistus, mõõdukus ja taktitunne, hoolivus ja andestamine, eneseväärikus ja vägivallatus, aupaklikkus ja suuremeelsus, pühendumus ja töökus, vastutus ja usaldus, ustavus ja sõnapidamine. 
4) Ühiskondlike alusväärtustena tähtsustame vabadust, demokraatiat, austust emakeele ja kultuuri vastu, patriotismi, kultuurilist mitmekesisust, sallivust, keskkonna jätkusuutlikkust, õiguspõhisust, solidaarsust, vastutustundlikkust. 
5) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb  Eesti kultuuri traditsioonide ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Hea põhiharidus on üheks peamiseks eelduseks ühiskonnaga integreerumisel.


1.2. Turba Kooli sihiseade
1) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. 
2) Koolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. 
3) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 
4) Kool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Koolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna ja kogukonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. 
5) Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Kooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
6) Kool võimaldab kerge intellektipuudega õppijatele koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul lihtsustatud õppekava, mille põhiülesanne on suunata õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.
7) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu Kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. 
8) Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.
9) Õppe-ja kasvatusprotsessi kavandamise ja eesmärgistamise kolm olulisemat lähtekohta koolis:
Inimeseks olemine ja kutsumus
    -   Alusprintsiipide mõistmine – ausus ja ausameelsus, headus ja tänulikkus, õiglus ja südametunnistus, mõõdukus ja taktitunne, hoolivus ja andestamine, eneseväärikus ja vägivallatus, aupaklikkus ja suuremeelsus, pühendumus ja töökus, vastutus ja usaldus, julgus ja ustavus.
    -    Enesearendamise oskus – ettevõtlikkuse arendamine, õppimine ja pidev harjutamine;
    -    Kirjaoskus (eesti keel, inglise keel) – vajadus ja oskus mõtestatult ning mõttemaailma rikastavalt lugeda (kirjanduslik tarkus), kirjalik ja suuline eneseväljendus (vestlustarkus);
    -    Matemaatilise mõtlemise oskus  – induktiivne ja deduktiivne mõtlemine, sümbolite mõtestamine, mudelite äratundmine.
Minu kodu, minu maailmapilt
    -    Kodukoha omanäolisus – ajalugu, loodus, tänapäev.
    -    Kultuurikonteksti mõistmise oskus.
    -    Looduse terviklikkuse ja ühtsuse mõistmine. Loodusteadusliku ja -säästliku mõtlemise oskus – reaalsete protsesside toimimise, põhjus-tagajärg seaduspärasuse mõistmine.
Tehnoloogia, innovatsioon ja loovus – õppemeetodite valik ja õppeprotsessi organiseerimine
    -    Digitaalne kirjaoskus – võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat.
    -    Avatus probleemide lahendamisele, uurimisele, katsetamisele, avastamisele.

1.2.1. Pädevused ja nende kujundamine
1) Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.
2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppetegevuste kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. 
3) Üldoskused ettevalmistavas ja eelkooli astmes
Mänguoskused 
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Tunnetus- ja õpioskused
Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Sotsiaalsed oskused 
Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Enesekohased oskused 
Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

4) Üldpädevused I-III kooliastmes
Kultuuri- ja väärtuspädevus
-    suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; 
-    tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; 
-    väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; 
-    hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; 
-    teadvustada oma väärtushinnanguid;

Sotsiaalne ja kodanikupädevus
-    suutlikkus ennast teostada; 
-    toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; 
-    teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; 
-    austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; 
-    teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; 
-    aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

Enesemääratluspädevus
-    suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; 
-    analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; 
-    käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; 
-    lahendada suhtlemisprobleeme;

Õpipädevus
-    suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; 
-    planeerida õppimist ja seda plaani järgida; 
-    kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; 
-    seostada omandatud teadmisi varem õpituga; 
-    analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

Suhtluspädevus
-    suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; 
-    ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; 
-    lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; 
-    kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
-    suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus;
-    suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid;
-    mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid;
-    kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

Ettevõtlikkuspädevus
-    suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;
-    näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele;
-    seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia;
-    korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest;
-    reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele;
-    võtta arukaid riske;

Digipädevus
-    suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
-    leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
-    osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
-    kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
-    olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
-    järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

5) Üldpädevuste kujundamine eesmärgitatud tegevustena on kirjeldatud valdkondlikes ja ülekoolilistes projektides ning ainekavades (või õpetajate töökavades).
6) Üldpädevuste kujunemise jälgimine ja tagasisidestamine toimub Koolis vastavalt punktile 2.8. Õppija arengu analüüsimise ja tagasi-ja edasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
7) Valdkondlike pädevuste kujundamine on kirjeldatud ainekavades. 

1.2.2. Õppimise käsitus ehk õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted 
1) Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õppija või õppijate rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õppija omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õppija käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õpikeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. 
2) Koolieelses eas õpib laps matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, joonistamise, harjutamise jms. kaudu.
3) Õppija on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õppija varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus. 
4) Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik saavutada kavandatud õpitulemused ja omandada taotletavad pädevused.
5) Kooli õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õppija ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. 
6) Õpet kavandades ja ellu viies:
a) arvestatakse õppija taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
b) arvestatakse, et õppija õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks, ja huvitegevuseks;
c) arvestatakse mängu ja mängulise tegevuse kaudu õppimisega eelkooli ja osaliselt I kooliastmes;
d) arvestatakse lapse tervise hoidmise ja edendamisega ning liikumisvajaduse rahuldamisega;
e) võimaldatakse õppijatele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
f)  kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
g) toetatakse lapse loovust – ollakse avatud probleemide lahendamisele, uurimisele, katsetamisele, avastamisele,
h) luuakse võimalusi õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õppija-õpetaja, õppija-õppija);
i) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
j) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
k) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õppijatel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust; 
l) arvestatakse turvatunde ja eduelamuse tagamisega;
m) arvestatakse Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamise ja teiste kultuuride eripäraga.
7) Kuus teadmiste omandamise põhimõtet:
-    õppimine nõuab aega, pingutust ja motivatsiooni;
-    keskenduda saab vaid lühikest aega;
-    hajutatud harjutamine on tõhusam kui ühes tükis harjutamine või kohe äraõppimine;
-    varasemate teadmiste mõju on väga tugev;
-    me õpime hästi multimeediasisendist (multimodaalselt);
-    õppimisel peab mõistus olema aktiivne.

1.2.3. Õppekeskkond 
1) Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õppija arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 
2) Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õppijate vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õppijate jõuvarudele. 
3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
a) osaleb kogu koolipere;
b) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õppijate, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
c) koheldakse kõiki õppijaid eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
d) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
e) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ning õpiedu; hoidutakse tegevustest, mis võivad õppijate eneseusku vähendada;
f) välditakse õppijatevahelist vägivalda ja kiusamist;
g) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
h) luuakse õppijatele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
i) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
j) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
k)  korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
l) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. 

4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
a) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
b) õppes on võimalused kasutada kaasaegset digitehnoloogiat ja esitlustehnikat;
c) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
d) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
e) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
f) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused.

5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.


1.2.4. Pädevused ja rõhuasetused kooliastmetes
 Eelkooli astmes taotletavad pädevused
Mänguoskused
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid. 

Tunnetus- ja õpioskused
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused    
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti. 

Enesekohased oskused
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused eelkooli astmes
Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused Õppesisu valikul lähtutakse üldjuhul põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.  Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seostatakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemisel peame oluliseks lõimitud, üldõpetuslikku käsitlusviisi. Nädala teemat käsitletakse iga päev erineva valdkonna vaatenurgast, milles nn põhivaldkond on läbi põimunud teiste valdkondadega.

I kooliastmes taotletavad pädevused
 Esimese kooliastme lõpus õpilane:
1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab kaasõpilast õppimisel toetada oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; 
3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase; 
7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
8) käitub loodust hoidvalt;
9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; 
11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
-    kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
-    positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
-    õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning  tahte, püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
-    lugemisoskuse ja harjumuse  kujunemisele;
-    eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
-    põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
-    õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele;
-    tehnoloogia kasutamisele, kui igapäevasele, tavalisele õppevahendile.
 Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
 Õppetöö korraldamise aluseks on esimeses kooliastmes valdavalt üld-ja aineõpetuslik kombineeritud tööviis.

II kooliastmes taotletavad pädevused
Teise kooliastme lõpus õpilane:
1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
2) oskab keskenduda  õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning erinevate seisukohtade võimalikkust
4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel; 
8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
10) oskab kasutada arvutit ja internetti töö ning suhtlusvahendina, oskab arvutiga vormistada tekste;
11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; 
-    huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
-    õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

III kooliastmes taotletavad pädevused
Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamuste vabalt ja lugupidavalt;
3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. 
Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele;
-    õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
-    erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
-    pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
-    õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused lihtsustatud õppes
Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:
-    õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda;
-    õpilane armastab kodumaad; 
-    õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi;
-    õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
-    õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 
-    õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 
-    õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 
-    õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 
-    õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 
-    õpilane on valmis koostööks;
-    õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 
-    õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 
-    õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 
-    õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 
-    õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust. 
Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele. 

2. Õppe ja kasvatuse korraldus
2.1. Õppeaeg
1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja vaheaegadest.
2) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes kavandatakse õppetegevused perioodile 1. september kuni 31. mai. Juunis ja augustis toimuvad tegevused vabamas vormis ning kinnistatakse aasta jooksul omandatut ja sotsiaalseid oskusi. Vaheaeg kestab üldjuhul 1. -31. juulini.
3) Õppetegevused ettevalmistavas ja eelkooli astmes toimuvad vastavalt päevakavale kaks korda päevas kestusega kuni 1,5 tundi korraga.
4) I-III kooliastmes koosneb õppeperiood 175 õppepäevast ja õppetöö kavandatakse kolmele võimalikult võrdse kestusega trimestrile. Täiendav õppetöö viiakse läbi vajadusel pärast viimase trimestri lõppu.
5) Õppepäev on kalendripäev, mil I-III kooliastme õppija on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
6) Õppetund on I-III kooliastme päevakavas või õpppijale koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õppija kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
7) Õppe- ja kasvatustöö (sh projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning õppekäikude) aluseks on Kooli üldtööplaan, päeva-ja tegevuskavad, ainekavad, õpetajate töökavad, tunnijaotus-, tunni- ja huviringide plaan. vajalik aeg on määratud ainekavade ja õpetajate töökavadega. 
8) Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks iga trimestri algul.

2.2. Õpperühmade moodustamise põhimõtted
2.2.1. Õpperühmade jaotus ettevalmistavas ja eelkooli astmes vanuseliselt
1) Kolme- kuni kuueaastased lapsed.
2) Kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.
3) Liitrühmas on kahe -kuni seitsmeaastased lapsed.
4) Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või eestkostjad. Rühmade moodustamisel püütakse järgida põhimõtet, et laps ei peaks rühma vahetama.
5) Võimalusel lähtutakse põhimõttest, et lapsed ei peaks rühma kooliastme jooksul vahetama.
2.2.2. Õpperühmad I-III kooliastmes
1) Õpperühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.
2) Kui kahe klassi õppijate arv on kokku 16 või alla selle, võib nendest õppijatest moodustada liitklassi.
3) Õppijate arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. 

2.3. Päevakava koostamise põhimõtted
1) Aktiivsete ja vaiksete tegevuste vahelduvus.
2) Värskes õhus viibimise aja planeerimine.
3) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes üks kord päevane uneaeg.
4) Arvestatakse õppija vanusest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevat tervise seisundit, töövõimet ning õpivalmidust, õppevaldkondade raskust ning õppeülesannete täitmiseks sobivaid õppeviise ja –meetodeid.
5)  Koostatakse õpikoormuse vaheldumist kajastav tunniplaan/tegevuskava ning jaotatakse õpitegevus ühtlaselt õppeaasta õppepäevade vältel.

2.4. Õppevaldkonnad, ained ja tunnijaotusplaan.
2.4.1. Õppevaldkonnad
1) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppetegevused. Valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt ainekavades.
2) Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
a) Mina ja keskkond
     •    sotsiaalne keskkond,
     •    tehiskeskkond,
     •    looduskeskkond;
b) eesti keel, kõne ja kirjandus;
c) võõrkeeled;
d) matemaatika;
e) loodus;
f) sotsiaal;
g) kunst;
h) muusika;
i) tehnoloogia;
j) kehaline kasvatus ja liikumine.

2.4.2. Õppeained
1) Kooli õppekavas on esitatud järgmised ainekavad:
a. keel ja kirjandus: keel ja kõne, eesti keel, kirjandus (lisa 1);
b. võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel (lisa 2);
c. matemaatika: matemaatika (lisa 3);
d. loodusained: mina ja keskkond, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
e. sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, etikett ja protokoll, suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus (lisa 5);
f.  kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
g. tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, digipädevuste õpetus (lisa 7);
h. kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).
2) A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt süvendatult alates 2. klassist. B-võõrkeelena õpitakse vene keelt alates 6. klassist.

2.4.3. Tegevus-ja tunnijaotusplaan
1) Ettevalmistav ja eelkooli aste
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel esitatakse õppeaasta eesmärgid aastaplaanis ning nädala eesmärgid nädalaplaanis koos temaatika, õppesisu ja tegevustega.

  3-4 aastased  4-5 aastased  6-7 aastased
Üldõpe  5 8,75 8,75
Muusika 1 1 1
Liikumine 1 1 1
Vabamäng 25 21,25 21,25

2) I-III kooliaste

ÕPPEAINE/KLASS I II III RÕK lisa K IV V VI RÕK lisa K VII VIII IX RÕK lisa K
eesti keel 7 6 6 19 0 19 5 3 3 11 0 11 2 2 2 6 0 6
kirjandus         0 0   2 2 4 0 4 2 2 2 6 0 6
A-võõrkeel inglise k         1 4 4 4 4 9 3 12 3 3 3 9 0 9
B-võõrkeel vene k         0 0     3 3 0 3 3 3 3 9 0 9
matemaatika 4 4 4 10 2 12 5 5 5 13 2 15 5 4 4 13 0 13
loodusõpetus 1 1 1 3 0 3 2 3 3 7 1 8 2     2 0 2
geograafia         0 0         0 0 1 2 2 5 0 5
bioloogia         0 0         0 0 1 2 2 5 0 5
keemia         0 0         0 0   2 2 4 0 4
füüsika         0 0         0 0   2 2 4 0 4
ajalugu         0 0   1 2 3 0 3 2 2 2 6 0 6
inimeseõpetus   1 1 2 0 2   1 1 2 0 2 1 1   2 0 2
ühiskonnaõpetus         0 0     1 1 0 1     2 2 0 2
muusika 2 2 2 6 0 6 2 1 1 4 0 4 1 1 1 3 0 3
tööõpetus ja kunst 3 3 3 9 0 9         0 0         0 0
kunst         0 0 1 1 1 3 0 3 1 1 1 3 0 3

tehnoloogiaõpetus,

käsitöö ja kodundus

        0 0 2 2 1 5 0 5 2 2 1 5 0 5
kehaline kasvatus 2 3 3 8 0 8 2 3 3 8 0 8 2 2 2 6 0 6
PÕHIAINED KOKKU 19 21 23 60 3 63 23 26 30 73 6 79 28 31 31 90 0 90
etikett ja protokoll         0 0         0 0   1     1 1
digioskuste õpetus 1 1 1   0 0 1 1     2 2 1   1   2 2
suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikus   1 1   2 2 1 1     2 2 1   1   2 2
KOOLI VALIKAINED 1 2 2 8 5 5 2 2 0 10 4 4 2 1 1 4 4 4
KOKKU TUNDE NÄDALAS 20 23 25 68 8 68 25 28 30 83 10 83 30 32 32 94 4 94

Tunnijaotusplaan hakkab kehtima täies mahus alates 01.09.2021. Üleminekuperioodil kehtivad tunnijaotuses alljärgnevad erisused:
Õppeaasta 2019/20 
     •    digioskuste õpetus  1 tund 1., 4., ja 5. klassis
     •    suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus 1 tund 2. ja 5. klassis alates II trimestrist
     •    eesti keel 3 tundi 9. klassis

Õppeaasta 2020/21 
     •    digioskuste õpetus  1 tund 1., 2., 4., 5., ja 7. klassis
     •    suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus 1 tund 2., 3., 4., 5., ja 7. klassis
     •    eesti keel 3 tundi 9. klassis

3) Lihtsustatud õpe

ÕPPEAINE/KLASS I II III IV V VI VII VIII IX
eesti keel 7 9 8 8 7 6 6 6 6
võõrkeel         2 2 2 2 2
matemaatika 5 5 5 5 5 5 4 5 5
loodusõpetus 1 1 2 2 2 4 4 4 4
ajalugu           1 2 2 1
inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1
muusikaõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7
kehaline kasvatus 2 3 3 2 2 2 2 2 2
etikett ja protokoll               1  
kodundus     1 1 1 1 1 1 1
digioskuste õpetus     1 1 1 1 1   1
KOOLI VALIKAINED 0 0 2 2 2 2 2 2 2
KOKKU TUNDE NÄDALAS 20 23 25 25 28 30 30 32 32

Võõrkeelena õpetatakse ühte keelt, mille valib kool, arvestades oma võimalusi ja õpilaste 
soove.
Lihtsustatud õppe õpitulemused tuleb saavutada järgmiselt:
     •    1.– 2. klassi õpitulemused hiljemalt 2. klassi lõpuks;
     •    3.–5. klassi õpitulemused hiljemalt 5. klassi lõpuks;
     •    6.–7. klassi õpitulemused 7. klassi lõpuks;
     •    8.–9. klassi õpitulemused põhikooli lõpuks.

4) Konkreetse õppeaasta tunnijaotusplaan võib õppeaastati erineda kooli poolt määratud valikainete osas kuni 2 õppetunni ulatuses klassi kohta. Kooliastme sees võib valikaineid õppeaastati ümber tõsta arvestusega, et kogumaht kooliastmes ei muutu. Õppeaasta lõpliku tunnijaotusplaani kinnitab direktor enne iga õppeaasta algust.
5) Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
6) Aineid  võib õpetada poolaastate/või lühemate tsüklite kaupa. 
7) Õppekäigud ja väljaspool kooli territooriumi läbiviidavad projektid on kirjeldatud üldjuhul ainekavades, õpetaja – ja klassijuhataja töökavades. 
a. Õppekäigul on eesmärk ja õpekäiguga taotletavad õpitulemused.
b. Õpilaste tegevuse kirjeldus ja ülesanded õppekäigul.
c. Õppekäigu reflektsioon ja hinnang õppekäigule.

2.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise ja õpiväljundite hindamise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused
2.5.1. Läbivad teemad 
1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õppija suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. 
2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
a. õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
b. aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, rühmade –ja klassidevahelisi ning ülekoolilisi projekte. Õppevaldkondade ja -ainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppevaldkonna või -aine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
c. läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õppijad võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
d. korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. 
3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
a. elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õppija kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
b. keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õppija kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
c. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õppija kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
d.kultuuriline identiteet –taotletakse õppija kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
e. teabekeskkond – taotletakse õppija kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
f. tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õppija kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
g. tervis ja ohutus – taotletakse õppija kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
h. väärtused ja kõlblus – taotletakse õppija kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. 

2.5.2. Lõiming
1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õppijate üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab kool õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. 
2) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate õppevaldkondade ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aine- ja õppevaldkondade ülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. 
3) Kool korraldab õppijatele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.
a. loovtööks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline ja selle kirjalik kokkuvõte; 
b. loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt;
c. loovtöö sooritamine III kooliastmes on põhikooli lõpetamise tingimus ja loovtöö  teema märgitakse põhikooli lõputunnistusele;
d. loovtöö täpsem korraldus sätestatakse eraldi Kooli loovtööde korras. 

2.6. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste, sündmuste, projektide läbiviimise põhimõtted
1) Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sündmused, projektid kavandatakse üldjuhul eelneva õppeaasta lõpul üldtööplaani ja Kooli sündmuste kava koostamise käigus ning viiakse läbi projektõppe vormis. 
2) Erinevate sündmuste korraldamiseks moodustatakse õpilastest õppeaasta alguses projektõppe rühmad arvestusega, et kõik õpilased osaleksid mõnes projektõppe rühmas. 
3) Projektõpe on õppekorraldus projekti vormis, millest osavõtt on õpilasele kohustuslik.
4) Projekt on: 
     • ühekordne ettevõtmine,
     • meeskonnatöö konkreetse eesmärgi nimel,
     • mõõdetava väljundiga, jagatava tulemiga,
     • fikseeritud ajakavaga ja piiratud ressurssidega.
5) Igale projektile määratakse õpetajatest kuni 3 mentorit, kes: 
     • annavad projektile avaliku nime ning koostavad projekti lühikirjelduse;
     • kirjeldavad projekti tähenduslikkust õpilaste jaoks;
   • määratlevad projektiga seotud ainevaldkonnad, kestuse, eesmärgid; projektide kavandamisel ja eesmärkide seadmisel lähtutakse kooli eripärast, õppekava läbivatest teemadest ja üldpädevuste kujundamisest;
    • annavad ülevaate, millised õpitulemused nii ainekava kui ka ülpädevuste kontekstis õpilased ideaalis peaksid projektitöö käigus saavutama;
    • kirjeldavad õpitulemuste ja pädevuste tagasisidestamise protsessi; 
    • esitavad õpilastele ülesande;
    • käivitavad projektimeeskonna tööprotsessi;
    • jälgivad ning toetavad projekti etappide elluviimist; 
        projekti etapid:
            projekti-ideede genereerimine ja meeskondade moodustamine; 
            projekti kavandamine: eesmärgid, väljundid, tegevused, verstapostid, rollid, ressursid; 
            projekti rühmatöökeskkonna sisseseadmine;
            projekti tegevused;
            vahekokkuvõtete tegemine;
            projekti lõpetamine;
            esitlus või aruanne, tulemuste levitamine.
    • juhivad projekti tulemuste hindamist: õpilaste enesehinnang tulemusele, protsessile ja õpitule;
    • annavad tagasisidet saavutatud õpitulemuste ja üldpädevuste kohta.

6) Projektõppe läbiviimiseks on igale projektimeeskonnale kindel aeg kooli päevakavas/tunniplaanis.
7) Ülekoolilisi ja koolidevahelisi  projekte võivad kavandada ja algatada kõik koolipere liikmed. Projektide läbiviimine kavandatakse  kooli üldtööplaanis.

2.7. Õppijate toetamise ja tugiteenuste rakendamise põhimõtted
1) Õpetajad jälgivad õppija arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õppija vajadustele. Õppija võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse koolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde konsultatsiooni ajal kord nädalas 1 tund.
2) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on tuge vajava õppija õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija). 
3) Haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õppija arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. 
4) Kui õppijal ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
5) Õppijale, kellel tekib takistusi eakohases arengus, koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
6) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õppija arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õppija käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena. 
7) Kool käsitleb tuge vajavate õppijatena kõiki neid, kelle võimed, terviseseisund, keeleline ja kultuuriline taust, isiksuse omadused, eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või Kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, tegevus-ja päevakavas, arengu-ja õpikeskkonnas, (mängu-ja õppevahendid, õppe-, mängu- ja puhkeruumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
8) Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab Kool õppijale tõhustatud tuge või erituge, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
9) I-III kooliastmes õppija õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. 
10) Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis on õppija vajadustest lähtuv ja ajaliselt piiritletud ning järgitakse haridusliku erivajadusega õppijate õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õppija õpetamisel tavaklassis arvestatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega.
11) Kui õppija toetamise vajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
12) Kool võib õppija individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õppija vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse Kooli ja õppija vanema vahel õppija individuaalse arengu jälgimise kaardil.
13) Individuaalse arengu-ja õppekava (IAÕK) koostamise ja rakendamise korralduslikud põhimõtted:
a. IAÕK koostatakse neis valdkondades, milles õppija vajab tuge ja individuaalset arendamist, valdkondades, mille arengutase erineb eeldatavast eakohasest arengust; 
b. IAÕK koostamisel ja elluviimisel osaleb kogu õppija arengut toetav meeskond; 
c. IAÕK seostatakse õppija arengu analüüsiga; 
d. iga arenguvaldkond esitatakse IAÕK-s konkreetselt õppijast lähtuvate õppe-eesmärkidena, millest juhinduvad nii vanemad kui õpetajad;
e. IAÕK korrigeeritakse vastavalt selle rakendamise käigus antud hinnangutele õppija saavutustele; 
f. sõltuvalt sellest, kas eesmärkides püstitatu on omandatud täielikult, pole omandatud või on omandatud osaliselt, loetakse IAÕK täidetuks või osaliselt täidetuks.
14) Kool koostab õppijale IAÕK juhul, kui:
   1) õppijale rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õppija on väga vähesel määral kaasatud rühmas/klassis läbiviidavasse tegevusse/õppesse;
   2) õppija õppekava erineb rühmale/klassile koostatud õppekavast;
   3) õppija kooliastme/klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
 4) kooliväline nõustamismeeskond on andnud õppija arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õppija kohustusliku õppeaine õppimisest.
15) Õppija, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
16) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii õppija arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
17) Õppijate omavahelist suhtlemist suunatakse teadlikult nii, et oleks välistatud pidev muukeelsete õppijate omakeelne suhtlemine, ning muukeelsel lapsel kui tema rühma-või klassikaaslastel tekiks vajadus suhelda omavahel eesti keeles võimalikult intensiivselt.
18) Kui kooli I-III kooliastmes õpib eesti keelest erineva emakeelega õppija, võib kool õppija vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. 
19) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral Kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine. 
20) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õppija tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õppijale rakendatud meetmed dokumenteeritakse õppija individuaalse arengu jälgimise kaardil. 

2.8. Õppija arengu analüüsi ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
2.8.1. Üldmõisted – areng, õppimine, hindamine
1) Areng hõlmab kaht protsessi, need on õppimine ja küpsemine. 
2) Arengus eristatakse kolme  komponenti:
a. intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng,
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng on seotud maailma tunnetamise ja mõistmisega. Kognitsioon
on vaimne tegevus – mõtlemine, arutlemine, analüüs, süntees, defineerimine ja omistamine, aga ka informatsiooni omandamine, organiseerimine, säilitamine ja taastamine,
mis kvalitatiivselt erineb emotsionaalsetest ja psühhomotoorsetest protsessidest.
b. sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Psühhosotsiaalse arenguna mõistetakse lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid,
samuti suhteid ümbritsevate täiskasvanutega.
c. füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. 
3) Arengu olulisemaid tingimusi on pidev vastastikune toime ümbritseva keskkonnaga.
4) Õppimine on pidev uute mõistete ja tähenduste omandamine, mis kutsub esile suhteliselt
püsivaid arengumuutusi. Õppimine on protsess, kus kogemuse tulemusena juurduvad püsivad muutused käitumises , hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes. 
5) Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognitiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. See on bioloogiline protsess.
6) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õppija arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe ja tegevuste edasisele kavandamisele.
7) Õppija arengu hindamine on jätkuv protsess, kus õppija tegevust ja selle tulemusi vaadeldakse, jälgitakse, fikseeritakse ja dokumenteeritakse nende loomulikus keskkonnas. Tulemuslikuks õppe- ja kasvatustegevuseks analüüsitakse õppija arengut tervikuna ja vastavalt sellele püstitatakse eesmärgid edaspidiseks.

2.8.2. Hindamise eesmärgid ja objekt
1) Kooli hindamissüsteem keskendub lapse arengu analüüsimisele ja tulemuste tagasisidestamisele.
2) Arengu analüüsimise ja sellest tuleneva tagasi-ja edasisidestamise eesmärk on:
a. toetada õppija arengut;
b. innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
c. suunata õppija enesehinnangu kujunemist; 
d. suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;
e. suunata õpetaja ja vanema tegevust õppija õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
f. õppija enesemääratlemise ja enesearendamispädevuse kujundamine;
g. anda alus õppija järgmisse klassi või kooliastmesse üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;
h. määratleda õppija arengulised saavutused;
i. selgitada välja õppija erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;
j. toetada õppijale individuaalse arengu-ja õppekava koostamist ja rakendamist;
k. aidata õppijal ise enda arengut ja edasiminekut näha.
3) Hindamisobjektiks on õppija tegevus erinevates õppeprotsessi etappides ja nende tegevuste tulemus.
4) Hindamise aluseks on õppekavas kirjeldatud õppija eeldatavad üldpädevused ning õppetulemused õppevaldkonnas ja aines vanuseti/klassiti/kooliastmeti.
a. üldpädevuste hindamine – tagasiside õppijale ja lapsevanemale üldoskuste kujunemise kohta.
b. õppetulemuste hindamine õppevaldkonniti ja -aineti  – tagasiside õppijale ja lapsevanemale õpitulemuste saavutatuse kohta võrdluses õppekavas eeldatavate õpitulemustega;

2.8.3. Lapse arengu jälgimise ja vaatlemise ning analüüsimise meetodid
1) Õppija jälgimine tegevuses ja suhetes eakaaslastega. Vaatlusandmestik peab olema kasutatav ja mõistetav nii õpetajatele kui ka lapsevanemale. Erinevate inimeste vaatluseid ja tähelepanekuid on kasulik ning vajalik omavahel võrrelda. 
2) Kujundav hindamine, mille käigus analüüsitakse õppija teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õppijat edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õppija arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õppija tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
3) Õppija kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
4) Vestlused õppijaga, vanematega, vanavanematega, teiste pereliikmetega, kolleegidega, rühma/klassi teiste õppijatega. 
5) Suuliste vastused, jutustused, esitlused, kirjalikud ja praktilised tegevused, testid, kontrolltööd, eksamid jms.
6) Õppija poolt koostatud enda portfoolio - õppija poolt tehtud tööd (joonistused, taiesed, töövihikud jm.) 
7) Õppija arengut peegeldav info säilitatakse õppija digitaalses arengumapis (edaspidi arengumapp) õppeinfosüsteemis. 
8) Arengumapi koostamise eesmärk on saada ja anda ülevaade lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Arengumapp sisaldab:
a. õppija tegevuste- ja õpitulemuste näidiseid (osa portfooliost), 
b. võetud eesmärke ja kokkuvõtvaid vahetulemusi, 
c. hinnanguid teadmiste ja oskuste kujunemisele õppevaldkonniti, 
d. hinnanguid üldoskuste ja-pädevuste kujunemisele, 
e. arengukaarte, tunnistusi ja tunnustusi.
9) Arengumapp on lähtealuseks andmete analüüsimisel ja edasise töö planeerimisel, samuti arenguvestluse läbiviimisel.
10) Õppija arengu hindamise meetodeid ja analüüsimise põhimõtteid tutvustatakse vanematele. Lapsevanemal on alati võimalus tutvuda oma lapse arengumapiga.

2.8.4. Üldoskuste (-pädevuste) hindamine, tagasisidestamine
1) Kogu õpeprotsessi vältel annavad õpetajad ja koolipere täiskasvanud liikmed õppijale tagasisidet, et toetada õppija käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.
2) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes hinnatakse järgmisi üldoskusi:
a. Mänguoskused
b. Tunnetus-ja õpioskused
c. Sotsiaalsed oskused
d. Enesekohased oskused
3) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes jälgib õpetaja iga õppija kehalist, sotsiaalset, vaimset ja emotsionaalset arengut. Õppija arengu hindamine toimub vaatlusinfo, intervjuude ja laste tööde analüüsi alusel, mille tulemused kantakse kord aastas vastavalt õppija vanusele õppija arengukaardile õppeinfosüsteemis Stuudium.
4) I-III kooliastmes hinnatakse järgmisi üldpädevusi:
a. Kultuuri-ja väärtuspädevus
b. Sotsiaalne ja kodanikupädevus
c. Enesemääratluspädevus
d. Õpipädevus
e. Suhtluspädevus
f. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
g. Ettevõtlikkuspädevus
h. Digipädevus
5) Üldpädevusi hinnatakse osaoskuste hindamise kaudu 5-astmelisel skaalal vastavalt Lisale 9
6) Üldpädevusi hinnatakse kord poolaastas. Üldpädevusi hindab klassijuhataja. Klassijuhataja võib võtta eelnevalt hinnangud õppija üldpädevuste kohta õppijat õpetavatelt õpetajatelt. Klassijuhataja võib paluda enesehinnangut üldpädevuste kohta ka õppijalt endalt.
7) Digipädevuse hindamise aluseks on digipädevuse mudel https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digipadevused/oppijate-digipadevused
8) Üldpädevuste viimane (kõige värskem) hinnang säilitatakse õppija arengumapis.

2.8.5. Teadmiste ja oskuste hindamine õppevaldkonniti eelkooli astmes
1) Valdkondlike teadmiste ja oskuste hindamine toimub õpetajate vaatlustena ja ülesannete esitamisega õppijale, kes saab kohapeal või muus olukorras oma oskusi proovida ja näidata. 
2) Kehalise arengu hindamise viivad läbi liikumisõpetaja ja rühmaõpetajad. Füüsilise arengu näitajaid analüüsib liikumisõpetaja ja motoorika arengut hindavad rühmaõpetajad. 
3) Hindamisel arvestatakse järgmiste aspektidega: 
a. õppijaga luuakse turvaline õhkkond ja hea kontakt; 
b. ülesandeid võib lahendada rühmas; 
c. ülesannete proovimisel antakse õppijale alati positiivne tagasiside; 
d. eesmärgiks ei seata kõikide ülesannete läbi tegemist piiratud aja jooksul. 
9) Õppija õppevaldkondlike teadmiste ja oskuste hindamise tulemused kantakse kord aastas vastavalt õppija vanusele õppija arengukaardile õppeinfosüsteemis Stuudium.

2.8.6. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine I-III kooliastmes
1) Õppeprotsessi vältel saab õppija suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppevaldkonda  või/ja õppeainet puudutavate teadmiste ja oskuste (sh läbivate teemade) kohta. 
2) Õppija ainealaseid teadmiste ja oskuste hindamiseks võrreldakse õppija õpitulemusi õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
3)    Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt ja/või sõnaliselt 
4)    Sõnalise hindamise korral kasutatakse:

a.    tulemuse kirjeldust  - konkreetse õpitulemuse vastavuse kohta õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatava õpitulemusega (I ja II kooliaste); 
b.    soorituspõhist hindamist skaalal:

i.    arvestatud (A) – seatud eesmärgid on saavutatud vähemalt 50%
ii.    mittearvestatud (MA) - seatud eesmärgid on saavutatud vähem kui 50%


5)    Kui osad ainealaseid teadmised ja oskused õppeaines on hinnatud numbriliselt ja osad sõnaliselt, siis trimestri hinde kujunemise põhimõtted on kirjeldatud konkreetse aine hindamisjuhendis.
6)    1. klassis kasutatakse üldjuhul ainult sõnalist hindamist. Otsuse kasutada ainult sõnalist hindamist kogu I kooliastme jooksul, teeb klassiõpetaja hiljemalt 1. klassi õppeperioodi lõpuks. 
7)    Jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel tuleb teisendada punktis 10) sätestatud hindeskaalasse õpilase koolist lahkumisel või  hiljemalt II kooliastme lõpul.
8)    Sõnalist hinnangut   valdkonna ja ainealaste pädevuste kujunemise ning õpitulemuste kohta võib kasutada ka koos numbrilise hindamisega.
9)    Sõnalised hinnangud ja numbrilised hinded märgitakse õppeinfosüsteemi Stuudium vastavalt õppeinfosüsteemi juhendile.

10) Numbrilisel hindamisel kasutatakse  5-pallilist hindamisskaalat

Õigeid vastuseid %  Hinne  Sõnaline vaste
90-100 5 Väga hea
75-89 4  Hea
50-74 3 Rahuldav
20-49 2 Puudulik
0-19  1 Nõrk

11) Hinded 1 ja 2 on mitterahuldavad hinded.
12) Õppijate hindamisel kasutatakse järgmisi hindamiskriteeriume: 
a. hindega „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
b. hindega „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
c. hindega „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
d. hindega „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
e. hindega „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
13) Kui hindamisel tuvastatakse keelatud kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”
14) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele mõistlikul ajal võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. 
15) Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord :
a. järelvastamiseks nimetatakse õpetaja poolt määratud mõistlikul tähtajal suulise vastamata või mitterahuldavale hindele sooritatud töö tegemist.
b. järeltööks nimetatakse õpetaja poolt määratud tähtajal kirjaliku või praktilise tegemata või mitterahuldavale hindele sooritatud töö tegemist.
c. järelvastamine või järeltööde sooritamine toimub õpetaja poolt määratud korras, mille ta esitab kirjalikult  koos töökavaga kooli õppekorraldajale ja  tutvustab iga trimestri või poolaasta alguses õpilastele.
d. järelevastamise ja järeltööde aja märgib õpetaja asjaosalistele Stuudiumi sündmuste kalendrisse.
e. Kõik sooritamata/esitamata tööd märgitakse õppeinfosüsteemis Stuudium märgiga „!”, pärast järelevastamist märgitakse uus hinne, kustutades eelnevalt märgi „!“ Kui õppija ei ole talle antud võimalust järelevastamiseks või järeltööks kasutanud, asendab õpetaja ePäevikus oleva märgi “!” hindega “1”. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse järeltöö või  järelevastamise hinnet.
16) Õppijal on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õppijal on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpetaja tutvustab iga  trimestri algul õppijatele vastavaid nõudeid oma aines/klassis.
17) Õppijal või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde teada saamist. Õppija hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õppija või tema seadusliku esindaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab Kooli direktor taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

2.8.7. Üleminekueksam
1) Õppetöö 35. nädalal sooritavad 8. klassi õpilased üleminekueksami ühes põhikooli lõpueksami kohustusliku või valikeksami aines - eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas, inglise keeles, vene keeles, bioloogias, geograafias, füüsikas, keemias või ajaloos. 
2) Üleminekueksami aine valib õpilane hiljemalt  1. oktoobriks.
3) Eksamimaterjalid koostab vastava aine õpetaja 8. klassi ainekavast lähtudes ja esitab need direktorile kinnitamiseks hiljemalt kaks nädalat enne üleminekueksami toimumise aega.
4) Eksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning selle koosseisu määrab direktor kooli õppenõukogu liikmete hulgast. Eksamikomisjoni liikmete hulka kuulub kindlasti antud õpilasele eksamiainet õpetav õpetaja, kuid ta ei saa olla eksamikomisjoni esimeheks. 
5) Eksamitulemused protokollitakse ning neid on võimalik vaidlustada samadel alustel muude koolihinnetega. 
6) Üleminekueksami hinnet võetakse arvesse 8. klassi aastahinde väljapanekul. Üleminekueksami hinne on võrdne trimestri kokkuvõtva hindega. 
7) Kui üleminekueksam on sooritatud mitterahuldavalt, peab õpilane tegema järeleksami. Järeleksam toimub üldjuhul peale õppeaasta lõpuaktust.

2.8.8. Kokkuvõtvad tulemused ja järgmisse kooliastmesse/klassi üleviimine
1) Üleminek eelkooli astmest I kooliastmesse põhineb õppekavas eeldatud tulemuste saavutamisel.
a. Õppija viiakse üle eelkooli astmest I kooliastmesse, kui õppija üldoskused ning teadmised ja oskused õppevaldkonniti vastavad enamasti õppekavas kirjeldatud 6-7 aastaste eeldatavatele teadmistele ja oskustele.
b. Kui õppija teadmised ja oskused ei võimalda õppijat viia üle I kooliastmesse, siis taotletakse vanema ja Kooli koostöös õppijale koolipikendust ja õppija jääb veel üheks õppeaastaks eelkooli astmesse.
c. Õppijatele, kes lahkuvad pärast eelkooli astme läbimist teise kooli, väljastab Kool koolivalmiduskaardi.
2) Kokkuvõttev hindamine I-III kooliastmes on hinnete koondamine teemapõhisteks, trimestri- või poolaastahinneteks ning teemapõhiste, trimestri - või poolaastahinnete koondamine aastahinneteks. Trimestrihinded pannakse välja hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast trimestri viimast õppepäeva, välja arvatud õppijatele aines, milles on õpilastel õigus järelevastamiseks, vastavalt aineõpetaja poolt määratud järelevastamise korrale. Nendele õpilastele pannakse trimestrihinne välja pärast järelevastamist.
3) Õppijale, kes on puudunud ühe trimestri jooksul rohkem kui 50 % ainetundidest, võib jätta trimestrihinde välja panemata.
4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine kokkuvõttev hinne või hinnang jäänud välja panemata ning õppija ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.
5) Õppijale kelle trimestri või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Pärast nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist tehakse trimestrihinde vastav parandus.
6) Teemapõhiste, trimestri- või poolaastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õppija järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õppija järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
7) Õppija jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jätmise ja selle toimumise aja otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õppija õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase trimestri lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Õppija järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse hiljemalt 30. augustil.
8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õppijal on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õppija või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õppija klassikursust kordama.
9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õppija, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õppija või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
10) 9. klassi õppijale pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õppija jäetakse täiendavale õppetööle.
11) Lõigetes  6)  ja 10) sätestatud tähtaegu ei kohaldata õppija suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

2.8.9. Põhikooli lõpetamine
1) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:
a. eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;
b. matemaatikas;
c. Haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast õppija poolt valitud aines. 
2) Põhikooli lõpetab õppija, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul Haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast.
3) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õppijale, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
4) Põhikooli lõpetanuks võib õppijavõi tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õppijale (sh lihtsustatud õppes):
a. kellel on üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
b. kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
5) Haridusliku erivajadusega õppijale, kellel nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
6) Varem välisriigis õppinud õppija, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. 
7) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel või kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne on „nõrk” või „puudulik”, sooritab korduseksami koolieksamina.
8) Korduseksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õppija taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja koolieksamite ettevalmistamine, läbiviimine  ning hindamine toimub vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

2.8.10. Hindamisest teavitamine
1) Üldpädevuste hindamise ja tagasisidestamise põhimõtteid  tutvustab õppijatele klassijuhataja õppeaasta algul.
2) Teadmiste ja oskuste hindamise ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldust õppevaldkonniti tutvustavad ja selgitavad õppijatele õpetajad õppeaasta alguses. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise vormi.
3) Vanematele selgitatakse hindamise ja tagasisidestamise põhimõtteid  õppeaasta esimesel lastevanemate koosolekul.
4) Tagasiside õppija üldpädevuste kujunemise ning õppevaldkondlike õpitulemuste kohta antakse õppeinfosüsteemi Stuudium kaudu. 
5) I-III kooliastmes õppijatele väljastatakse iga trimestri lõpus kokkuvõtvate hinnete leht digitaalselt ja õppeaasta lõpul klassitunnistus digitaalselt ja paberkandjal.

2.9.  Vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus
2.9.1. Õppijate ja vanemate teavitamise ning nõustamise korraldus
1) Hea koostöö vanematega on aluseks õppijate kohanemisele ja turvatunde tekkimisele Koolis. 
2) On oluline olla koostöös kõikide pereliikmetega, kes on õppijatega lähedastes suhetes. 
3) Kool toetab ja abistab perekonda laste kasvatamisel ja õpetamisel ning kaasab vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisse. 
4) Kool nõustab vajaduse korral õppija vanemat õppija arengu toetamises ja kodus õppimises. Nõustamise vorm, kaasatud isikud ja meetodid lepitakse kokku lähtuvalt konkreetsest vajadusest.
5) Kool tagab vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta läbi õppeinfosüsteemi Stuudium.
6) Kool korraldab vähemalt kord õppeaastast vanemate üldkoosoleku, kus antakse ülevaade õppekava täitmisest ja muudatustest õppekasvatustöös.
7) Õppija arengu toetamiseks korraldatakse vanematega  ning alates II kooliastmest õppijaga kaasates vanemaid vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasised õppe ja arengu eesmärgid.

2.9.2. Arenguvestluse läbiviimise põhimõtted 
1) Arenguvestluse eesmärgiks on analüüsida õppija arengut ja toimetulekut tulenevalt õppija individuaalsest eripärast ja õppija, vanema või Kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid arengule, õppimisele ja õpetamisele. 
2) Arenguvestlus on usalduslik õpetaja(te) ning vanema(te) vaheline arutelu õppija senisest arengust ja edaspidiseks arenguks soodsate tingimuste loomisest. 
3) Arenguvestlusel osalevad rühmaõpetajad/klassijuhataja, vanem(ad) ja õppija (alates II kooliastmest). 
4) Arenguvestluste läbiviimist koordineerib õppekorraldaja.
5) Arenguvestluse käigus:
a. ühtlustatakse hinnang õppija senisele arengule ja ootused tulevikuks; 
b. leitakse vajadusel täiendavad koostöövõimalused Kooli ja kodu vahel õppija arengu toetamiseks;
c. sõnastatakse koos eesmärgid, mis on seotud õppija arengu eeldatavate tulemustega ning loetelu tegevustest, mis toetavad eesmärkide täitmist. 
6) Arenguvestlusest teavitamine
a. Klassijuhataja/rühma õpetaja koostab vanematele õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestlustele registreerumise graafiku, mille kaudu vanemad registreeruvad arenguvestlustele vastavalt graafikus väljapakutud aegadel. Juhul, kui väljapakutud aeg vanemale ei sobi, siis vanem teavitab sellest õpetajat ja lepitakse kokku uus eraldi aeg. 
b. Kui Kool ei ole saanud õppija vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab Kool sellest õppija elukohajärgset kohalikku omavalitsust.
7) Õpetaja ettevalmistus arenguvestluseks: 
a. Õpetaja avab õppija kohta õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestluste kaardi.
b. Õpetaja vaatab üle, vajadusel täiendab ja saadab läbi õppeinfosüsteemi Stuudium arenguvestluste küsimustiku vanemale, alates II kooliastmest ka õppijale.
c. Küsimustikud täidetakse hiljemalt üks tööpäev enne arenguvestluse päeva.
d. Õpetaja tutvub küsimustikega enne arenguvestlust
e. Õppija arengumapi ülevaatamine 
8) Arenguvestluse läbiviimine: 
a. Arenguvestlusi viivad läbi rühmaõpetajad/klassijuhatajad.
b. Vestluse sissejuhatavas osas tuleb pöörata tähelepanu vestluse läbiviimise õhkkonnale, olla tähelepanelik vanemate valimisoleku suhtes alustada vestlus, väljendada ennast arusaadavalt jne. 
c. Vestluse aluseks on õppija arengumapp ja arenguvestluse küsimustikud. 
d. Vanemale (õppijale) antav tagasiside algab ja lõpeb positiivselt, on heatahtlik, aus ja siiras. Probleemide esitamine on konkreetne ja kiire ning toetub faktidele, mitte hinnangutele. 
e. Arenguvestluse käigus kokku lepitud täiendavad koostöövõimalused Kooli ja kodu vahel õppija arengu toetamiseks, sõnastatud eesmärgid ning loetelu tegevustest, mis toetavad eesmärkide täitmist fikseeritakse õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestluse kaardil. Kui kolme tööpäeva jooksul pärast arenguvestluse kaardi avalikustamist vanemale vastuväiteid selle sisu osas ei ole esitatud, loetakse arenguvestlus lõpetatuks ja kokkulepped kehtivateks.
9) Arenguvestluse läbiviimisel saadud, arenguvestluse kaardil ja küsimustikes olev info on konfidentsiaalne ning ei kuulu vestlusel osalejate kokkuleppeta avaldamisele kolmandatele isikutele va õppija rühma õpetaja või klassijuhataja vahetumisel. Rühma õpetajal/klassijuhatajal on õigus arenguvestlusel kerkinud küsimusi arutada direktori, õppekorraldaja, tugispetsialistide ning õppijaga seotud teiste õpetajatega.
10) Arenguvestluse toimumist kinnitavad osapooled allkirjaga vastaval blanketil (Lisa 10), mis esitatakse õppeaasta lõpus õppekorraldajale.
11) Arenguvestluste läbiviimine viiakse kooskõlla punktidega 7), 8c) ja 8e hiljemalt 1. septembriks 2020, millest alates kaotab kehtivuse punk 10)

2.10. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine
1) Karjääriõpetusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis tegema mõistlikke kutsevalikuid.
2) Karjääriõpetus on õppekavas ühtse kontseptsioonina läbiv teema ainekavades sidudes ainevaldkonnaga õppijate võimalikud kutsevalikud ja tulevased töökohad.
3) Karjääriõpetust viiakse ellu eelkõige läbi õppekäikude ettevõtetesse ja asutustesse.
4) Karjäärialased küsimused ja õppija kutsumus on üks arenguvestluste teema.

2.11. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted
1) Tegevuste planeerimiseks koostab õpetaja õppeaasta alguses  töökava, milles tuuakse eraldi välja:
a. Õpetaja peamised eesmärgid õppeaastal
b. Õppeprotsessi läbiviimise kava sh
i. valdkond, aine, rühm/klass;
ii. nädal, teemad; 
iii. põhjus, miks õppija seda peaks õppima; 
iv. õppesisu edastav põhimaterjal ( õpiku(te)s, veebilehtedel jm);
v. tegevused, meetodid sh praktilised tööd, õuesõpe, projektõpe ja õppekäigud jne; 
vi. eeldatavad õpitulemused, hindamismeetodid; 
c. Hindamise, tagasisidestamise  ja järelevastamise põhimõtted, sh:
i. hindenormid/kriteeriumid;
ii. hinnatavad tööd või tegevused;
iii. kokkuvõtva hinde või hinnangu kujunemine sõltuvalt hinnatavate tööde, teemade, trimestrite hinnete/hinnangute kaalust; 
iv. järele- või ümbervastamise kord.
d. Lõiminguprojektid teiste õpetajatega
e. Kooli ühisprojektides osalemine
f. Võimalikel koolitustel/õpingutes osalemine
g. Üldpädevuste kujundamine
2) Õpetajate töökava koostamine viiakse ülaltooduga kooskõlla hiljemalt 1. oktoobriks 2020, punktide biii., biv., d., e., f., g. osas 1.oktoobriks 2021.

2.12. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord  
1) Kooli õppekava uuendamise ettepanekuid võib teha kogu koolipere (töötajad, õpilased ja nende vanemad).
2) Õppekava  uuendamiseks ja arendamiseks tehtud ettepanekud vaadatakse läbi kord aastas enne uue õppeaasta algust.
3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab Kooli direktor. Kooli õppekava kinnitab direktor. Muudatused Kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule ning ettepanekute tegemiseks pedagoogilisele nõukogule.

ÜLDSÄTTED  
ÜLDOSA 
 
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted 
1.1. Põhihariduse alusväärtused
1.2. Turba Kooli sihiseade
1.2.1. Pädevused ja nende kujundamine
1.2.2. Õppimise käsitus ehk õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted
1.2.3. Õppekeskkond
1.2.4. Pädevused ja rõhuasetused kooliastmetes
2. Õppe ja kasvatuse korraldus
2.1. Õppeaeg
2.2. Õpperühmade moodustamise põhimõtted
2.2.1. Õpperühmade jaotus ettevalmistavas ja eelkooli astmes vanuseliselt
2.2.2. Õpperühmad I-III kooliastmes
2.3. Päevakava koostamise põhimõtted
2.4. Õppevaldkonnad, ained ja tunnijaotusplaan.
2.4.1. Õppevaldkonnad
2.4.2. Õppeained
2.4.3. Tegevus-ja tunnijaotusplaan
2.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise ja õpiväljundite hindamise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused
2.5.1. Läbivad teemad
2.5.2. Lõiming
2.6. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste, sündmuste, projektide läbiviimise põhimõtted
2.7. Õppijate toetamise ja tugiteenuste rakendamise põhimõtted
2.8. Õppija arengu analüüsi ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
2.8.1. Üldmõisted – areng, õppimine, hindamine
2.8.2. Hindamise eesmärgid ja objekt
2.8.3. Lapse arengu jälgimise ja vaatlemise ning analüüsimise meetodid
2.8.4. Üldoskuste (-pädevuste) hindamine, tagasisidestamine
2.8.5. Teadmiste ja oskuste hindamine õppevaldkonniti eelkooli astmes
2.8.6. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine I-III kooliastmes
2.8.7. Üleminekueksam
2.8.8. Kokkuvõtvad tulemused ja järgmisse kooliastmesse/klassi üleviimine
2.8.9. Põhikooli lõpetamine
2.8.10. Hindamisest teavitamine
2.9. Vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus
2.9.1. Õppijate ja vanemate teavitamise ning nõustamise korraldus
2.9.2. Arenguvestluse läbiviimise põhimõtted.
2.10. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine.
2.11. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted.
2.12. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

 

ÜLDSÄTTED
1. Turba Kooli (edaspidi Kool)  õppekava on Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
2. Kooli  õppekava (edaspidi õppekava) terviktekst on kättesaadav Kooli kodulehel.
3. Õppekava lähtub Kooli arengukavast ja selle aluseks on põhikooli riiklik õppekava ja koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.
4. Kool on viieastmeline, ettevalmistav aste (3¬¬–5 aastased), eelkooli aste (6–7 aastased), I kooliaste (7–10  aastased), II kooliaste  4.–6. klass, III kooliaste 7.–9. klass.
5. Kooli õppekava koosneb üldosast, aine-ja tegevuskavadest, mis on esitatud valdkonniti ja kooliastmeti koondatuna lisadena. 
6. Lihtsustatud õppe rakendamise korral lähtutakse Põhikooli riiklikust õppekavast.

ÜLDOSA
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted
1.1. Põhihariduse alusväärtused
1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. 
2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. 
3) Õpetamises ja kasvatamises järgime selliseid alusprintsiipe nagu: ausus ja ausameelsus, headus ja tänulikkus, õiglus ja südametunnistus, mõõdukus ja taktitunne, hoolivus ja andestamine, eneseväärikus ja vägivallatus, aupaklikkus ja suuremeelsus, pühendumus ja töökus, vastutus ja usaldus, ustavus ja sõnapidamine. 
4) Ühiskondlike alusväärtustena tähtsustame vabadust, demokraatiat, austust emakeele ja kultuuri vastu, patriotismi, kultuurilist mitmekesisust, sallivust, keskkonna jätkusuutlikkust, õiguspõhisust, solidaarsust, vastutustundlikkust. 
5) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb  Eesti kultuuri traditsioonide ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Hea põhiharidus on üheks peamiseks eelduseks ühiskonnaga integreerumisel.


1.2. Turba Kooli sihiseade
1) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. 
2) Koolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. 
3) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 
4) Kool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Koolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna ja kogukonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. 
5) Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Kooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
6) Kool võimaldab kerge intellektipuudega õppijatele koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul lihtsustatud õppekava, mille põhiülesanne on suunata õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.
7) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu Kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. 
8) Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.
9) Õppe-ja kasvatusprotsessi kavandamise ja eesmärgistamise kolm olulisemat lähtekohta koolis:
Inimeseks olemine ja kutsumus
    -   Alusprintsiipide mõistmine – ausus ja ausameelsus, headus ja tänulikkus, õiglus ja südametunnistus, mõõdukus ja taktitunne, hoolivus ja andestamine, eneseväärikus ja vägivallatus, aupaklikkus ja suuremeelsus, pühendumus ja töökus, vastutus ja usaldus, julgus ja ustavus.
    -    Enesearendamise oskus – ettevõtlikkuse arendamine, õppimine ja pidev harjutamine;
    -    Kirjaoskus (eesti keel, inglise keel) – vajadus ja oskus mõtestatult ning mõttemaailma rikastavalt lugeda (kirjanduslik tarkus), kirjalik ja suuline eneseväljendus (vestlustarkus);
    -    Matemaatilise mõtlemise oskus  – induktiivne ja deduktiivne mõtlemine, sümbolite mõtestamine, mudelite äratundmine.
Minu kodu, minu maailmapilt
    -    Kodukoha omanäolisus – ajalugu, loodus, tänapäev.
    -    Kultuurikonteksti mõistmise oskus.
    -    Looduse terviklikkuse ja ühtsuse mõistmine. Loodusteadusliku ja -säästliku mõtlemise oskus – reaalsete protsesside toimimise, põhjus-tagajärg seaduspärasuse mõistmine.
Tehnoloogia, innovatsioon ja loovus – õppemeetodite valik ja õppeprotsessi organiseerimine
    -    Digitaalne kirjaoskus – võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat.
    -    Avatus probleemide lahendamisele, uurimisele, katsetamisele, avastamisele.

1.2.1. Pädevused ja nende kujundamine
1) Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.
2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppetegevuste kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. 
3) Üldoskused ettevalmistavas ja eelkooli astmes
Mänguoskused 
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Tunnetus- ja õpioskused
Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Sotsiaalsed oskused 
Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Enesekohased oskused 
Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

4) Üldpädevused I-III kooliastmes
Kultuuri- ja väärtuspädevus
-    suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; 
-    tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; 
-    väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; 
-    hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; 
-    teadvustada oma väärtushinnanguid;

Sotsiaalne ja kodanikupädevus
-    suutlikkus ennast teostada; 
-    toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; 
-    teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; 
-    austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; 
-    teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; 
-    aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

Enesemääratluspädevus
-    suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; 
-    analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; 
-    käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; 
-    lahendada suhtlemisprobleeme;

Õpipädevus
-    suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; 
-    planeerida õppimist ja seda plaani järgida; 
-    kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; 
-    seostada omandatud teadmisi varem õpituga; 
-    analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

Suhtluspädevus
-    suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; 
-    ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; 
-    lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; 
-    kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
-    suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus;
-    suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid;
-    mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid;
-    kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

Ettevõtlikkuspädevus
-    suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;
-    näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele;
-    seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia;
-    korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest;
-    reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele;
-    võtta arukaid riske;

Digipädevus
-    suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
-    leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
-    osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
-    kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
-    olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
-    järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

5) Üldpädevuste kujundamine eesmärgitatud tegevustena on kirjeldatud valdkondlikes ja ülekoolilistes projektides ning ainekavades (või õpetajate töökavades).
6) Üldpädevuste kujunemise jälgimine ja tagasisidestamine toimub Koolis vastavalt punktile 2.8. Õppija arengu analüüsimise ja tagasi-ja edasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
7) Valdkondlike pädevuste kujundamine on kirjeldatud ainekavades. 

1.2.2. Õppimise käsitus ehk õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted 
1) Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õppija või õppijate rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õppija omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õppija käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õpikeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. 
2) Koolieelses eas õpib laps matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, joonistamise, harjutamise jms. kaudu.
3) Õppija on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õppija varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus. 
4) Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik saavutada kavandatud õpitulemused ja omandada taotletavad pädevused.
5) Kooli õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õppija ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. 
6) Õpet kavandades ja ellu viies:
a) arvestatakse õppija taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
b) arvestatakse, et õppija õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks, ja huvitegevuseks;
c) arvestatakse mängu ja mängulise tegevuse kaudu õppimisega eelkooli ja osaliselt I kooliastmes;
d) arvestatakse lapse tervise hoidmise ja edendamisega ning liikumisvajaduse rahuldamisega;
e) võimaldatakse õppijatele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
f)  kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
g) toetatakse lapse loovust – ollakse avatud probleemide lahendamisele, uurimisele, katsetamisele, avastamisele,
h) luuakse võimalusi õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õppija-õpetaja, õppija-õppija);
i) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
j) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
k) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õppijatel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust; 
l) arvestatakse turvatunde ja eduelamuse tagamisega;
m) arvestatakse Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamise ja teiste kultuuride eripäraga.
7) Kuus teadmiste omandamise põhimõtet:
-    õppimine nõuab aega, pingutust ja motivatsiooni;
-    keskenduda saab vaid lühikest aega;
-    hajutatud harjutamine on tõhusam kui ühes tükis harjutamine või kohe äraõppimine;
-    varasemate teadmiste mõju on väga tugev;
-    me õpime hästi multimeediasisendist (multimodaalselt);
-    õppimisel peab mõistus olema aktiivne.

1.2.3. Õppekeskkond 
1) Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õppijad arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õppija arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 
2) Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õppijate vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õppijate jõuvarudele. 
3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
a) osaleb kogu koolipere;
b) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õppijate, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
c) koheldakse kõiki õppijaid eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
d) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
e) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õppijate pingutusi ning õpiedu; hoidutakse tegevustest, mis võivad õppijate eneseusku vähendada;
f) välditakse õppijatevahelist vägivalda ja kiusamist;
g) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
h) luuakse õppijatele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
i) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
j) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
k)  korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
l) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. 

4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
a) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
b) õppes on võimalused kasutada kaasaegset digitehnoloogiat ja esitlustehnikat;
c) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
d) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
e) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
f) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused.

5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.


1.2.4. Pädevused ja rõhuasetused kooliastmetes
 Eelkooli astmes taotletavad pädevused
Mänguoskused
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid. 

Tunnetus- ja õpioskused
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused    
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti. 

Enesekohased oskused
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused eelkooli astmes
Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused Õppesisu valikul lähtutakse üldjuhul põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.  Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seostatakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemisel peame oluliseks lõimitud, üldõpetuslikku käsitlusviisi. Nädala teemat käsitletakse iga päev erineva valdkonna vaatenurgast, milles nn põhivaldkond on läbi põimunud teiste valdkondadega.

I kooliastmes taotletavad pädevused
 Esimese kooliastme lõpus õpilane:
1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab kaasõpilast õppimisel toetada oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; 
3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase; 
7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
8) käitub loodust hoidvalt;
9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; 
11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
-    kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
-    positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
-    õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning  tahte, püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
-    lugemisoskuse ja harjumuse  kujunemisele;
-    eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
-    põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
-    õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele;
-    tehnoloogia kasutamisele, kui igapäevasele, tavalisele õppevahendile.
 Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
 Õppetöö korraldamise aluseks on esimeses kooliastmes valdavalt üld-ja aineõpetuslik kombineeritud tööviis.

II kooliastmes taotletavad pädevused
Teise kooliastme lõpus õpilane:
1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
2) oskab keskenduda  õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning erinevate seisukohtade võimalikkust
4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel; 
8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
10) oskab kasutada arvutit ja internetti töö ning suhtlusvahendina, oskab arvutiga vormistada tekste;
11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; 
-    huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
-    õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

III kooliastmes taotletavad pädevused
Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamuste vabalt ja lugupidavalt;
3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. 
Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele;
-    õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
-    erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
-    pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
-    õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused lihtsustatud õppes
Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:
-    õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda;
-    õpilane armastab kodumaad; 
-    õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi;
-    õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
-    õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 
-    õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 
-    õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 
-    õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 
-    õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 
-    õpilane on valmis koostööks;
-    õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 
-    õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 
-    õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 
-    õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 
-    õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust. 
Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele. 

2. Õppe ja kasvatuse korraldus
2.1. Õppeaeg
1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja vaheaegadest.
2) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes kavandatakse õppetegevused perioodile 1. september kuni 31. mai. Juunis ja augustis toimuvad tegevused vabamas vormis ning kinnistatakse aasta jooksul omandatut ja sotsiaalseid oskusi. Vaheaeg kestab üldjuhul 1. -31. juulini.
3) Õppetegevused ettevalmistavas ja eelkooli astmes toimuvad vastavalt päevakavale kaks korda päevas kestusega kuni 1,5 tundi korraga.
4) I-III kooliastmes koosneb õppeperiood 175 õppepäevast ja õppetöö kavandatakse kolmele võimalikult võrdse kestusega trimestrile. Täiendav õppetöö viiakse läbi vajadusel pärast viimase trimestri lõppu.
5) Õppepäev on kalendripäev, mil I-III kooliastme õppija on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
6) Õppetund on I-III kooliastme päevakavas või õpppijale koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õppija kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
7) Õppe- ja kasvatustöö (sh projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning õppekäikude) aluseks on Kooli üldtööplaan, päeva-ja tegevuskavad, ainekavad, õpetajate töökavad, tunnijaotus-, tunni- ja huviringide plaan. vajalik aeg on määratud ainekavade ja õpetajate töökavadega. 
8) Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks iga trimestri algul.

2.2. Õpperühmade moodustamise põhimõtted
2.2.1. Õpperühmade jaotus ettevalmistavas ja eelkooli astmes vanuseliselt
1) Kolme- kuni kuueaastased lapsed.
2) Kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.
3) Liitrühmas on kahe -kuni seitsmeaastased lapsed.
4) Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või eestkostjad. Rühmade moodustamisel püütakse järgida põhimõtet, et laps ei peaks rühma vahetama.
5) Võimalusel lähtutakse põhimõttest, et lapsed ei peaks rühma kooliastme jooksul vahetama.
2.2.2. Õpperühmad I-III kooliastmes
1) Õpperühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.
2) Kui kahe klassi õppijate arv on kokku 16 või alla selle, võib nendest õppijatest moodustada liitklassi.
3) Õppijate arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. 

2.3. Päevakava koostamise põhimõtted
1) Aktiivsete ja vaiksete tegevuste vahelduvus.
2) Värskes õhus viibimise aja planeerimine.
3) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes üks kord päevane uneaeg.
4) Arvestatakse õppija vanusest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevat tervise seisundit, töövõimet ning õpivalmidust, õppevaldkondade raskust ning õppeülesannete täitmiseks sobivaid õppeviise ja –meetodeid.
5)  Koostatakse õpikoormuse vaheldumist kajastav tunniplaan/tegevuskava ning jaotatakse õpitegevus ühtlaselt õppeaasta õppepäevade vältel.

2.4. Õppevaldkonnad, ained ja tunnijaotusplaan.
2.4.1. Õppevaldkonnad
1) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppetegevused. Valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt ainekavades.
2) Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
a) Mina ja keskkond
     •    sotsiaalne keskkond,
     •    tehiskeskkond,
     •    looduskeskkond;
b) eesti keel, kõne ja kirjandus;
c) võõrkeeled;
d) matemaatika;
e) loodus;
f) sotsiaal;
g) kunst;
h) muusika;
i) tehnoloogia;
j) kehaline kasvatus ja liikumine.

2.4.2. Õppeained
1) Kooli õppekavas on esitatud järgmised ainekavad:
a. keel ja kirjandus: keel ja kõne, eesti keel, kirjandus (lisa 1);
b. võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel (lisa 2);
c. matemaatika: matemaatika (lisa 3);
d. loodusained: mina ja keskkond, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
e. sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, etikett ja protokoll, suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus (lisa 5);
f.  kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
g. tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, digipädevuste õpetus (lisa 7);
h. kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).
2) A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt süvendatult alates 2. klassist. B-võõrkeelena õpitakse vene keelt alates 6. klassist.

2.4.3. Tegevus-ja tunnijaotusplaan
1) Ettevalmistav ja eelkooli aste
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel esitatakse õppeaasta eesmärgid aastaplaanis ning nädala eesmärgid nädalaplaanis koos temaatika, õppesisu ja tegevustega.

2) I-III kooliaste

ÕPPEAINE/KLASS I II III RÕK lisa K IV V VI RÕK lisa K VII VIII IX RÕK lisa K
eesti keel 7 6 6 19 0 19 5 3 3 11 0 11 2 2 2 6 0 6
kirjandus         0 0   2 2 4 0 4 2 2 2 6 0 6
A-võõrkeel inglise k         1 4 4 4 4 9 3 12 3 3 3 9 0 9
B-võõrkeel vene k         0 0     3 3 0 3 3 3 3 9 0 9
matemaatika 4 4 4 10 2 12 5 5 5 13 2 15 5 4 4 13 0 13
loodusõpetus 1 1 1 3 0 3 2 3 3 7 1 8 2     2 0 2
geograafia         0 0         0 0 1 2 2 5 0 5
bioloogia         0 0         0 0 1 2 2 5 0 5
keemia         0 0         0 0   2 2 4 0 4
füüsika         0 0         0 0   2 2 4 0 4
ajalugu         0 0   1 2 3 0 3 2 2 2 6 0 6
inimeseõpetus   1 1 2 0 2   1 1 2 0 2 1 1   2 0 2
ühiskonnaõpetus         0 0     1 1 0 1     2 2 0 2
muusika 2 2 2 6 0 6 2 1 1 4 0 4 1 1 1 3 0 3
tööõpetus ja kunst 3 3 3 9 0 9         0 0         0 0
kunst         0 0 1 1 1 3 0 3 1 1 1 3 0 3

tehnoloogiaõpetus,

käsitöö ja kodundus

        0 0 2 2 1 5 0 5 2 2 1 5 0 5
kehaline kasvatus 2 3 3 8 0 8 2 3 3 8 0 8 2 2 2 6 0 6
PÕHIAINED KOKKU 19 21 23 60 3 63 23 26 30 73 6 79 28 31 31 90 0 90
etikett ja protokoll         0 0         0 0   1     1 1
digioskuste õpetus 1 1 1   0 0 1 1     2 2 1   1   2 2
suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikus   1 1   2 2 1 1     2 2 1   1   2 2
KOOLI VALIKAINED 1 2 2 8 5 5 2 2 0 10 4 4 2 1 1 4 4 4
KOKKU TUNDE NÄDALAS 20 23 25 68 8 68 25 28 30 83 10 83 30 32 32 94 4 94

Tunnijaotusplaan hakkab kehtima täies mahus alates 01.09.2021. Üleminekuperioodil kehtivad tunnijaotuses alljärgnevad erisused:
Õppeaasta 2019/20 
     •    digioskuste õpetus  1 tund 1., 4., ja 5. klassis
     •    suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus 1 tund 2. ja 5. klassis alates II trimestrist
     •    eesti keel 3 tundi 9. klassis

Õppeaasta 2020/21 
     •    digioskuste õpetus  1 tund 1., 2., 4., 5., ja 7. klassis
     •    suhtlemine, koostöö ja ettevõtlikkus 1 tund 2., 3., 4., 5., ja 7. klassis
     •    eesti keel 3 tundi 9. klassis

3) Lihtsustatud õpe

ÕPPEAINE/KLASS I II III IV V VI VII VIII IX
eesti keel 7 9 8 8 7 6 6 6 6
võõrkeel         2 2 2 2 2
matemaatika 5 5 5 5 5 5 4 5 5
loodusõpetus 1 1 2 2 2 4 4 4 4
ajalugu           1 2 2 1
inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1
muusikaõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7
kehaline kasvatus 2 3 3 2 2 2 2 2 2
etikett ja protokoll               1  
kodundus     1 1 1 1 1 1 1
digioskuste õpetus     1 1 1 1 1   1
KOOLI VALIKAINED 0 0 2 2 2 2 2 2 2
KOKKU TUNDE NÄDALAS 20 23 25 25 28 30 30 32 32

Võõrkeelena õpetatakse ühte keelt, mille valib kool, arvestades oma võimalusi ja õpilaste 
soove.
Lihtsustatud õppe õpitulemused tuleb saavutada järgmiselt:
     •    1.– 2. klassi õpitulemused hiljemalt 2. klassi lõpuks;
     •    3.–5. klassi õpitulemused hiljemalt 5. klassi lõpuks;
     •    6.–7. klassi õpitulemused 7. klassi lõpuks;
     •    8.–9. klassi õpitulemused põhikooli lõpuks.

4) Konkreetse õppeaasta tunnijaotusplaan võib õppeaastati erineda kooli poolt määratud valikainete osas kuni 2 õppetunni ulatuses klassi kohta. Kooliastme sees võib valikaineid õppeaastati ümber tõsta arvestusega, et kogumaht kooliastmes ei muutu. Õppeaasta lõpliku tunnijaotusplaani kinnitab direktor enne iga õppeaasta algust.
5) Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
6) Aineid  võib õpetada poolaastate/või lühemate tsüklite kaupa. 
7) Õppekäigud ja väljaspool kooli territooriumi läbiviidavad projektid on kirjeldatud üldjuhul ainekavades, õpetaja – ja klassijuhataja töökavades. 
a. Õppekäigul on eesmärk ja õpekäiguga taotletavad õpitulemused.
b. Õpilaste tegevuse kirjeldus ja ülesanded õppekäigul.
c. Õppekäigu reflektsioon ja hinnang õppekäigule.

2.5. Läbivad teemad, nende käsitlemise ja õpiväljundite hindamise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused
2.5.1. Läbivad teemad 
1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õppija suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. 
2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
a. õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
b. aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, rühmade –ja klassidevahelisi ning ülekoolilisi projekte. Õppevaldkondade ja -ainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppevaldkonna või -aine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
c. läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õppijad võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
d. korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. 
3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
a. elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õppija kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
b. keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õppija kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
c. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õppija kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
d.kultuuriline identiteet –taotletakse õppija kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
e. teabekeskkond – taotletakse õppija kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
f. tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õppija kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
g. tervis ja ohutus – taotletakse õppija kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
h. väärtused ja kõlblus – taotletakse õppija kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. 

2.5.2. Lõiming
1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õppijate üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab kool õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. 
2) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate õppevaldkondade ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aine- ja õppevaldkondade ülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. 
3) Kool korraldab õppijatele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.
a. loovtööks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline ja selle kirjalik kokkuvõte; 
b. loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt;
c. loovtöö sooritamine III kooliastmes on põhikooli lõpetamise tingimus ja loovtöö  teema märgitakse põhikooli lõputunnistusele;
d. loovtöö täpsem korraldus sätestatakse eraldi Kooli loovtööde korras. 

2.6. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevuste, sündmuste, projektide läbiviimise põhimõtted
1) Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sündmused, projektid kavandatakse üldjuhul eelneva õppeaasta lõpul üldtööplaani ja Kooli sündmuste kava koostamise käigus ning viiakse läbi projektõppe vormis. 
2) Erinevate sündmuste korraldamiseks moodustatakse õpilastest õppeaasta alguses projektõppe rühmad arvestusega, et kõik õpilased osaleksid mõnes projektõppe rühmas. 
3) Projektõpe on õppekorraldus projekti vormis, millest osavõtt on õpilasele kohustuslik.
4) Projekt on: 
     • ühekordne ettevõtmine,
     • meeskonnatöö konkreetse eesmärgi nimel,
     • mõõdetava väljundiga, jagatava tulemiga,
     • fikseeritud ajakavaga ja piiratud ressurssidega.
5) Igale projektile määratakse õpetajatest kuni 3 mentorit, kes: 
     • annavad projektile avaliku nime ning koostavad projekti lühikirjelduse;
     • kirjeldavad projekti tähenduslikkust õpilaste jaoks;
   • määratlevad projektiga seotud ainevaldkonnad, kestuse, eesmärgid; projektide kavandamisel ja eesmärkide seadmisel lähtutakse kooli eripärast, õppekava läbivatest teemadest ja üldpädevuste kujundamisest;
    • annavad ülevaate, millised õpitulemused nii ainekava kui ka ülpädevuste kontekstis õpilased ideaalis peaksid projektitöö käigus saavutama;
    • kirjeldavad õpitulemuste ja pädevuste tagasisidestamise protsessi; 
    • esitavad õpilastele ülesande;
    • käivitavad projektimeeskonna tööprotsessi;
    • jälgivad ning toetavad projekti etappide elluviimist; 
        projekti etapid:
            projekti-ideede genereerimine ja meeskondade moodustamine; 
            projekti kavandamine: eesmärgid, väljundid, tegevused, verstapostid, rollid, ressursid; 
            projekti rühmatöökeskkonna sisseseadmine;
            projekti tegevused;
            vahekokkuvõtete tegemine;
            projekti lõpetamine;
            esitlus või aruanne, tulemuste levitamine.
    • juhivad projekti tulemuste hindamist: õpilaste enesehinnang tulemusele, protsessile ja õpitule;
    • annavad tagasisidet saavutatud õpitulemuste ja üldpädevuste kohta.

6) Projektõppe läbiviimiseks on igale projektimeeskonnale kindel aeg kooli päevakavas/tunniplaanis.
7) Ülekoolilisi ja koolidevahelisi  projekte võivad kavandada ja algatada kõik koolipere liikmed. Projektide läbiviimine kavandatakse  kooli üldtööplaanis.

2.7. Õppijate toetamise ja tugiteenuste rakendamise põhimõtted
1) Õpetajad jälgivad õppija arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õppija vajadustele. Õppija võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse koolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde konsultatsiooni ajal kord nädalas 1 tund.
2) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on tuge vajava õppija õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija). 
3) Haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õppija arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. 
4) Kui õppijal ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
5) Õppijale, kellel tekib takistusi eakohases arengus, koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
6) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õppija arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õppija käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena. 
7) Kool käsitleb tuge vajavate õppijatena kõiki neid, kelle võimed, terviseseisund, keeleline ja kultuuriline taust, isiksuse omadused, eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või Kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, tegevus-ja päevakavas, arengu-ja õpikeskkonnas, (mängu-ja õppevahendid, õppe-, mängu- ja puhkeruumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
8) Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab Kool õppijale tõhustatud tuge või erituge, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
9) I-III kooliastmes õppija õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. 
10) Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis on õppija vajadustest lähtuv ja ajaliselt piiritletud ning järgitakse haridusliku erivajadusega õppijate õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õppija õpetamisel tavaklassis arvestatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega.
11) Kui õppija toetamise vajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
12) Kool võib õppija individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õppija vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse Kooli ja õppija vanema vahel õppija individuaalse arengu jälgimise kaardil.
13) Individuaalse arengu-ja õppekava (IAÕK) koostamise ja rakendamise korralduslikud põhimõtted:
a. IAÕK koostatakse neis valdkondades, milles õppija vajab tuge ja individuaalset arendamist, valdkondades, mille arengutase erineb eeldatavast eakohasest arengust; 
b. IAÕK koostamisel ja elluviimisel osaleb kogu õppija arengut toetav meeskond; 
c. IAÕK seostatakse õppija arengu analüüsiga; 
d. iga arenguvaldkond esitatakse IAÕK-s konkreetselt õppijast lähtuvate õppe-eesmärkidena, millest juhinduvad nii vanemad kui õpetajad;
e. IAÕK korrigeeritakse vastavalt selle rakendamise käigus antud hinnangutele õppija saavutustele; 
f. sõltuvalt sellest, kas eesmärkides püstitatu on omandatud täielikult, pole omandatud või on omandatud osaliselt, loetakse IAÕK täidetuks või osaliselt täidetuks.
14) Kool koostab õppijale IAÕK juhul, kui:
   1) õppijale rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õppija on väga vähesel määral kaasatud rühmas/klassis läbiviidavasse tegevusse/õppesse;
   2) õppija õppekava erineb rühmale/klassile koostatud õppekavast;
   3) õppija kooliastme/klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
 4) kooliväline nõustamismeeskond on andnud õppija arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õppija kohustusliku õppeaine õppimisest.
15) Õppija, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
16) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii õppija arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
17) Õppijate omavahelist suhtlemist suunatakse teadlikult nii, et oleks välistatud pidev muukeelsete õppijate omakeelne suhtlemine, ning muukeelsel lapsel kui tema rühma-või klassikaaslastel tekiks vajadus suhelda omavahel eesti keeles võimalikult intensiivselt.
18) Kui kooli I-III kooliastmes õpib eesti keelest erineva emakeelega õppija, võib kool õppija vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. 
19) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õppija õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral Kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine. 
20) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õppija tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õppijale rakendatud meetmed dokumenteeritakse õppija individuaalse arengu jälgimise kaardil. 

2.8. Õppija arengu analüüsi ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldus.
2.8.1. Üldmõisted – areng, õppimine, hindamine
1) Areng hõlmab kaht protsessi, need on õppimine ja küpsemine. 
2) Arengus eristatakse kolme  komponenti:
a. intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng,
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng on seotud maailma tunnetamise ja mõistmisega. Kognitsioon
on vaimne tegevus – mõtlemine, arutlemine, analüüs, süntees, defineerimine ja omistamine, aga ka informatsiooni omandamine, organiseerimine, säilitamine ja taastamine,
mis kvalitatiivselt erineb emotsionaalsetest ja psühhomotoorsetest protsessidest.
b. sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Psühhosotsiaalse arenguna mõistetakse lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid,
samuti suhteid ümbritsevate täiskasvanutega.
c. füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. 
3) Arengu olulisemaid tingimusi on pidev vastastikune toime ümbritseva keskkonnaga.
4) Õppimine on pidev uute mõistete ja tähenduste omandamine, mis kutsub esile suhteliselt
püsivaid arengumuutusi. Õppimine on protsess, kus kogemuse tulemusena juurduvad püsivad muutused käitumises , hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes. 
5) Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognitiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. See on bioloogiline protsess.
6) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õppija arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe ja tegevuste edasisele kavandamisele.
7) Õppija arengu hindamine on jätkuv protsess, kus õppija tegevust ja selle tulemusi vaadeldakse, jälgitakse, fikseeritakse ja dokumenteeritakse nende loomulikus keskkonnas. Tulemuslikuks õppe- ja kasvatustegevuseks analüüsitakse õppija arengut tervikuna ja vastavalt sellele püstitatakse eesmärgid edaspidiseks.

2.8.2. Hindamise eesmärgid ja objekt
1) Kooli hindamissüsteem keskendub lapse arengu analüüsimisele ja tulemuste tagasisidestamisele.
2) Arengu analüüsimise ja sellest tuleneva tagasi-ja edasisidestamise eesmärk on:
a. toetada õppija arengut;
b. innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
c. suunata õppija enesehinnangu kujunemist; 
d. suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;
e. suunata õpetaja ja vanema tegevust õppija õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
f. õppija enesemääratlemise ja enesearendamispädevuse kujundamine;
g. anda alus õppija järgmisse klassi või kooliastmesse üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;
h. määratleda õppija arengulised saavutused;
i. selgitada välja õppija erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;
j. toetada õppijale individuaalse arengu-ja õppekava koostamist ja rakendamist;
k. aidata õppijal ise enda arengut ja edasiminekut näha.
3) Hindamisobjektiks on õppija tegevus erinevates õppeprotsessi etappides ja nende tegevuste tulemus.
4) Hindamise aluseks on õppekavas kirjeldatud õppija eeldatavad üldpädevused ning õppetulemused õppevaldkonnas ja aines vanuseti/klassiti/kooliastmeti.
a. üldpädevuste hindamine – tagasiside õppijale ja lapsevanemale üldoskuste kujunemise kohta.
b. õppetulemuste hindamine õppevaldkonniti ja -aineti  – tagasiside õppijale ja lapsevanemale õpitulemuste saavutatuse kohta võrdluses õppekavas eeldatavate õpitulemustega;

2.8.3. Lapse arengu jälgimise ja vaatlemise ning analüüsimise meetodid
1) Õppija jälgimine tegevuses ja suhetes eakaaslastega. Vaatlusandmestik peab olema kasutatav ja mõistetav nii õpetajatele kui ka lapsevanemale. Erinevate inimeste vaatluseid ja tähelepanekuid on kasulik ning vajalik omavahel võrrelda. 
2) Kujundav hindamine, mille käigus analüüsitakse õppija teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õppijat edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õppija arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õppija tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
3) Õppija kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
4) Vestlused õppijaga, vanematega, vanavanematega, teiste pereliikmetega, kolleegidega, rühma/klassi teiste õppijatega. 
5) Suuliste vastused, jutustused, esitlused, kirjalikud ja praktilised tegevused, testid, kontrolltööd, eksamid jms.
6) Õppija poolt koostatud enda portfoolio - õppija poolt tehtud tööd (joonistused, taiesed, töövihikud jm.) 
7) Õppija arengut peegeldav info säilitatakse õppija digitaalses arengumapis (edaspidi arengumapp) õppeinfosüsteemis. 
8) Arengumapi koostamise eesmärk on saada ja anda ülevaade lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Arengumapp sisaldab:
a. õppija tegevuste- ja õpitulemuste näidiseid (osa portfooliost), 
b. võetud eesmärke ja kokkuvõtvaid vahetulemusi, 
c. hinnanguid teadmiste ja oskuste kujunemisele õppevaldkonniti, 
d. hinnanguid üldoskuste ja-pädevuste kujunemisele, 
e. arengukaarte, tunnistusi ja tunnustusi.
9) Arengumapp on lähtealuseks andmete analüüsimisel ja edasise töö planeerimisel, samuti arenguvestluse läbiviimisel.
10) Õppija arengu hindamise meetodeid ja analüüsimise põhimõtteid tutvustatakse vanematele. Lapsevanemal on alati võimalus tutvuda oma lapse arengumapiga.

2.8.4. Üldoskuste (-pädevuste) hindamine, tagasisidestamine
1) Kogu õpeprotsessi vältel annavad õpetajad ja koolipere täiskasvanud liikmed õppijale tagasisidet, et toetada õppija käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.
2) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes hinnatakse järgmisi üldoskusi:
a. Mänguoskused
b. Tunnetus-ja õpioskused
c. Sotsiaalsed oskused
d. Enesekohased oskused
3) Ettevalmistavas ja eelkooli astmes jälgib õpetaja iga õppija kehalist, sotsiaalset, vaimset ja emotsionaalset arengut. Õppija arengu hindamine toimub vaatlusinfo, intervjuude ja laste tööde analüüsi alusel, mille tulemused kantakse kord aastas vastavalt õppija vanusele õppija arengukaardile õppeinfosüsteemis Stuudium.
4) I-III kooliastmes hinnatakse järgmisi üldpädevusi:
a. Kultuuri-ja väärtuspädevus
b. Sotsiaalne ja kodanikupädevus
c. Enesemääratluspädevus
d. Õpipädevus
e. Suhtluspädevus
f. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
g. Ettevõtlikkuspädevus
h. Digipädevus
5) Üldpädevusi hinnatakse osaoskuste hindamise kaudu 5-astmelisel skaalal vastavalt Lisale 9
6) Üldpädevusi hinnatakse kord poolaastas. Üldpädevusi hindab klassijuhataja. Klassijuhataja võib võtta eelnevalt hinnangud õppija üldpädevuste kohta õppijat õpetavatelt õpetajatelt. Klassijuhataja võib paluda enesehinnangut üldpädevuste kohta ka õppijalt endalt.
7) Digipädevuse hindamise aluseks on digipädevuse mudel https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digipadevused/oppijate-digipadevused
8) Üldpädevuste viimane (kõige värskem) hinnang säilitatakse õppija arengumapis.

2.8.5. Teadmiste ja oskuste hindamine õppevaldkonniti eelkooli astmes
1) Valdkondlike teadmiste ja oskuste hindamine toimub õpetajate vaatlustena ja ülesannete esitamisega õppijale, kes saab kohapeal või muus olukorras oma oskusi proovida ja näidata. 
2) Kehalise arengu hindamise viivad läbi liikumisõpetaja ja rühmaõpetajad. Füüsilise arengu näitajaid analüüsib liikumisõpetaja ja motoorika arengut hindavad rühmaõpetajad. 
3) Hindamisel arvestatakse järgmiste aspektidega: 
a. õppijaga luuakse turvaline õhkkond ja hea kontakt; 
b. ülesandeid võib lahendada rühmas; 
c. ülesannete proovimisel antakse õppijale alati positiivne tagasiside; 
d. eesmärgiks ei seata kõikide ülesannete läbi tegemist piiratud aja jooksul. 
9) Õppija õppevaldkondlike teadmiste ja oskuste hindamise tulemused kantakse kord aastas vastavalt õppija vanusele õppija arengukaardile õppeinfosüsteemis Stuudium.

2.8.6. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine I-III kooliastmes
1) Õppeprotsessi vältel saab õppija suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppevaldkonda  või/ja õppeainet puudutavate teadmiste ja oskuste (sh läbivate teemade) kohta. 
2) Õppija ainealaseid teadmiste ja oskuste hindamiseks võrreldakse õppija õpitulemusi õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
3)    Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt ja/või sõnaliselt 
4)    Sõnalise hindamise korral kasutatakse:

a.    tulemuse kirjeldust  - konkreetse õpitulemuse vastavuse kohta õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatava õpitulemusega (I ja II kooliaste); 
b.    soorituspõhist hindamist skaalal:

i.    arvestatud (A) – seatud eesmärgid on saavutatud vähemalt 50%
ii.    mittearvestatud (MA) - seatud eesmärgid on saavutatud vähem kui 50%


5)    Kui osad ainealaseid teadmised ja oskused õppeaines on hinnatud numbriliselt ja osad sõnaliselt, siis trimestri hinde kujunemise põhimõtted on kirjeldatud konkreetse aine hindamisjuhendis.
6)    1. klassis kasutatakse üldjuhul ainult sõnalist hindamist. Otsuse kasutada ainult sõnalist hindamist kogu I kooliastme jooksul, teeb klassiõpetaja hiljemalt 1. klassi õppeperioodi lõpuks. 
7)    Jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel tuleb teisendada punktis 10) sätestatud hindeskaalasse õpilase koolist lahkumisel või  hiljemalt II kooliastme lõpul.
8)    Sõnalist hinnangut   valdkonna ja ainealaste pädevuste kujunemise ning õpitulemuste kohta võib kasutada ka koos numbrilise hindamisega.
9)    Sõnalised hinnangud ja numbrilised hinded märgitakse õppeinfosüsteemi Stuudium vastavalt õppeinfosüsteemi juhendile.

10) Numbrilisel hindamisel kasutatakse  5-pallilist hindamisskaalat

Õigeid vastuseid %  Hinne  Sõnaline vaste
90-100 5 Väga hea
75-89 4  Hea
50-74 3 Rahuldav
20-49 2 Puudulik
0-19  1 Nõrk

11) Hinded 1 ja 2 on mitterahuldavad hinded.
12) Õppijate hindamisel kasutatakse järgmisi hindamiskriteeriume: 
a. hindega „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
b. hindega „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
c. hindega „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
d. hindega „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
e. hindega „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
13) Kui hindamisel tuvastatakse keelatud kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”
14) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele mõistlikul ajal võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. 
15) Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord :
a. järelvastamiseks nimetatakse õpetaja poolt määratud mõistlikul tähtajal suulise vastamata või mitterahuldavale hindele sooritatud töö tegemist.
b. järeltööks nimetatakse õpetaja poolt määratud tähtajal kirjaliku või praktilise tegemata või mitterahuldavale hindele sooritatud töö tegemist.
c. järelvastamine või järeltööde sooritamine toimub õpetaja poolt määratud korras, mille ta esitab kirjalikult  koos töökavaga kooli õppekorraldajale ja  tutvustab iga trimestri või poolaasta alguses õpilastele.
d. järelevastamise ja järeltööde aja märgib õpetaja asjaosalistele Stuudiumi sündmuste kalendrisse.
e. Kõik sooritamata/esitamata tööd märgitakse õppeinfosüsteemis Stuudium märgiga „!”, pärast järelevastamist märgitakse uus hinne, kustutades eelnevalt märgi „!“ Kui õppija ei ole talle antud võimalust järelevastamiseks või järeltööks kasutanud, asendab õpetaja ePäevikus oleva märgi “!” hindega “1”. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse järeltöö või  järelevastamise hinnet.
16) Õppijal on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õppijal on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpetaja tutvustab iga  trimestri algul õppijatele vastavaid nõudeid oma aines/klassis.
17) Õppijal või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde teada saamist. Õppija hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õppija või tema seadusliku esindaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab Kooli direktor taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

2.8.7. Üleminekueksam
1) Õppetöö 35. nädalal sooritavad 8. klassi õpilased üleminekueksami ühes põhikooli lõpueksami kohustusliku või valikeksami aines - eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas, inglise keeles, vene keeles, bioloogias, geograafias, füüsikas, keemias või ajaloos. 
2) Üleminekueksami aine valib õpilane hiljemalt  1. oktoobriks.
3) Eksamimaterjalid koostab vastava aine õpetaja 8. klassi ainekavast lähtudes ja esitab need direktorile kinnitamiseks hiljemalt kaks nädalat enne üleminekueksami toimumise aega.
4) Eksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning selle koosseisu määrab direktor kooli õppenõukogu liikmete hulgast. Eksamikomisjoni liikmete hulka kuulub kindlasti antud õpilasele eksamiainet õpetav õpetaja, kuid ta ei saa olla eksamikomisjoni esimeheks. 
5) Eksamitulemused protokollitakse ning neid on võimalik vaidlustada samadel alustel muude koolihinnetega. 
6) Üleminekueksami hinnet võetakse arvesse 8. klassi aastahinde väljapanekul. Üleminekueksami hinne on võrdne trimestri kokkuvõtva hindega. 
7) Kui üleminekueksam on sooritatud mitterahuldavalt, peab õpilane tegema järeleksami. Järeleksam toimub üldjuhul peale õppeaasta lõpuaktust.

2.8.8. Kokkuvõtvad tulemused ja järgmisse kooliastmesse/klassi üleviimine
1) Üleminek eelkooli astmest I kooliastmesse põhineb õppekavas eeldatud tulemuste saavutamisel.
a. Õppija viiakse üle eelkooli astmest I kooliastmesse, kui õppija üldoskused ning teadmised ja oskused õppevaldkonniti vastavad enamasti õppekavas kirjeldatud 6-7 aastaste eeldatavatele teadmistele ja oskustele.
b. Kui õppija teadmised ja oskused ei võimalda õppijat viia üle I kooliastmesse, siis taotletakse vanema ja Kooli koostöös õppijale koolipikendust ja õppija jääb veel üheks õppeaastaks eelkooli astmesse.
c. Õppijatele, kes lahkuvad pärast eelkooli astme läbimist teise kooli, väljastab Kool koolivalmiduskaardi.
2) Kokkuvõttev hindamine I-III kooliastmes on hinnete koondamine teemapõhisteks, trimestri- või poolaastahinneteks ning teemapõhiste, trimestri - või poolaastahinnete koondamine aastahinneteks. Trimestrihinded pannakse välja hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast trimestri viimast õppepäeva, välja arvatud õppijatele aines, milles on õpilastel õigus järelevastamiseks, vastavalt aineõpetaja poolt määratud järelevastamise korrale. Nendele õpilastele pannakse trimestrihinne välja pärast järelevastamist.
3) Õppijale, kes on puudunud ühe trimestri jooksul rohkem kui 50 % ainetundidest, võib jätta trimestrihinde välja panemata.
4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine kokkuvõttev hinne või hinnang jäänud välja panemata ning õppija ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.
5) Õppijale kelle trimestri või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Pärast nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist tehakse trimestrihinde vastav parandus.
6) Teemapõhiste, trimestri- või poolaastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õppija järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õppija järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
7) Õppija jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jätmise ja selle toimumise aja otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õppija õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase trimestri lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Õppija järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse hiljemalt 30. augustil.
8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õppijal on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õppija või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õppija klassikursust kordama.
9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õppija, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õppija või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
10) 9. klassi õppijale pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õppija jäetakse täiendavale õppetööle.
11) Lõigetes  6)  ja 10) sätestatud tähtaegu ei kohaldata õppija suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

2.8.9. Põhikooli lõpetamine
1) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:
a. eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;
b. matemaatikas;
c. Haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast õppija poolt valitud aines. 
2) Põhikooli lõpetab õppija, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul Haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast.
3) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õppijale, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
4) Põhikooli lõpetanuks võib õppijavõi tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õppijale (sh lihtsustatud õppes):
a. kellel on üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
b. kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
5) Haridusliku erivajadusega õppijale, kellel nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
6) Varem välisriigis õppinud õppija, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. 
7) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel või kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne on „nõrk” või „puudulik”, sooritab korduseksami koolieksamina.
8) Korduseksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õppija taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja koolieksamite ettevalmistamine, läbiviimine  ning hindamine toimub vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

2.8.10. Hindamisest teavitamine
1) Üldpädevuste hindamise ja tagasisidestamise põhimõtteid  tutvustab õppijatele klassijuhataja õppeaasta algul.
2) Teadmiste ja oskuste hindamise ning tagasisidestamise põhimõtted ja korraldust õppevaldkonniti tutvustavad ja selgitavad õppijatele õpetajad õppeaasta alguses. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise vormi.
3) Vanematele selgitatakse hindamise ja tagasisidestamise põhimõtteid  õppeaasta esimesel lastevanemate koosolekul.
4) Tagasiside õppija üldpädevuste kujunemise ning õppevaldkondlike õpitulemuste kohta antakse õppeinfosüsteemi Stuudium kaudu. 
5) I-III kooliastmes õppijatele väljastatakse iga trimestri lõpus kokkuvõtvate hinnete leht digitaalselt ja õppeaasta lõpul klassitunnistus digitaalselt ja paberkandjal.

2.9.  Vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus
2.9.1. Õppijate ja vanemate teavitamise ning nõustamise korraldus
1) Hea koostöö vanematega on aluseks õppijate kohanemisele ja turvatunde tekkimisele Koolis. 
2) On oluline olla koostöös kõikide pereliikmetega, kes on õppijatega lähedastes suhetes. 
3) Kool toetab ja abistab perekonda laste kasvatamisel ja õpetamisel ning kaasab vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisse. 
4) Kool nõustab vajaduse korral õppija vanemat õppija arengu toetamises ja kodus õppimises. Nõustamise vorm, kaasatud isikud ja meetodid lepitakse kokku lähtuvalt konkreetsest vajadusest.
5) Kool tagab vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta läbi õppeinfosüsteemi Stuudium.
6) Kool korraldab vähemalt kord õppeaastast vanemate üldkoosoleku, kus antakse ülevaade õppekava täitmisest ja muudatustest õppekasvatustöös.
7) Õppija arengu toetamiseks korraldatakse vanematega  ning alates II kooliastmest õppijaga kaasates vanemaid vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasised õppe ja arengu eesmärgid.

2.9.2. Arenguvestluse läbiviimise põhimõtted 
1) Arenguvestluse eesmärgiks on analüüsida õppija arengut ja toimetulekut tulenevalt õppija individuaalsest eripärast ja õppija, vanema või Kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid arengule, õppimisele ja õpetamisele. 
2) Arenguvestlus on usalduslik õpetaja(te) ning vanema(te) vaheline arutelu õppija senisest arengust ja edaspidiseks arenguks soodsate tingimuste loomisest. 
3) Arenguvestlusel osalevad rühmaõpetajad/klassijuhataja, vanem(ad) ja õppija (alates II kooliastmest). 
4) Arenguvestluste läbiviimist koordineerib õppekorraldaja.
5) Arenguvestluse käigus:
a. ühtlustatakse hinnang õppija senisele arengule ja ootused tulevikuks; 
b. leitakse vajadusel täiendavad koostöövõimalused Kooli ja kodu vahel õppija arengu toetamiseks;
c. sõnastatakse koos eesmärgid, mis on seotud õppija arengu eeldatavate tulemustega ning loetelu tegevustest, mis toetavad eesmärkide täitmist. 
6) Arenguvestlusest teavitamine
a. Klassijuhataja/rühma õpetaja koostab vanematele õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestlustele registreerumise graafiku, mille kaudu vanemad registreeruvad arenguvestlustele vastavalt graafikus väljapakutud aegadel. Juhul, kui väljapakutud aeg vanemale ei sobi, siis vanem teavitab sellest õpetajat ja lepitakse kokku uus eraldi aeg. 
b. Kui Kool ei ole saanud õppija vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab Kool sellest õppija elukohajärgset kohalikku omavalitsust.
7) Õpetaja ettevalmistus arenguvestluseks: 
a. Õpetaja avab õppija kohta õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestluste kaardi.
b. Õpetaja vaatab üle, vajadusel täiendab ja saadab läbi õppeinfosüsteemi Stuudium arenguvestluste küsimustiku vanemale, alates II kooliastmest ka õppijale.
c. Küsimustikud täidetakse hiljemalt üks tööpäev enne arenguvestluse päeva.
d. Õpetaja tutvub küsimustikega enne arenguvestlust
e. Õppija arengumapi ülevaatamine 
8) Arenguvestluse läbiviimine: 
a. Arenguvestlusi viivad läbi rühmaõpetajad/klassijuhatajad.
b. Vestluse sissejuhatavas osas tuleb pöörata tähelepanu vestluse läbiviimise õhkkonnale, olla tähelepanelik vanemate valimisoleku suhtes alustada vestlus, väljendada ennast arusaadavalt jne. 
c. Vestluse aluseks on õppija arengumapp ja arenguvestluse küsimustikud. 
d. Vanemale (õppijale) antav tagasiside algab ja lõpeb positiivselt, on heatahtlik, aus ja siiras. Probleemide esitamine on konkreetne ja kiire ning toetub faktidele, mitte hinnangutele. 
e. Arenguvestluse käigus kokku lepitud täiendavad koostöövõimalused Kooli ja kodu vahel õppija arengu toetamiseks, sõnastatud eesmärgid ning loetelu tegevustest, mis toetavad eesmärkide täitmist fikseeritakse õppeinfosüsteemis Stuudium arenguvestluse kaardil. Kui kolme tööpäeva jooksul pärast arenguvestluse kaardi avalikustamist vanemale vastuväiteid selle sisu osas ei ole esitatud, loetakse arenguvestlus lõpetatuks ja kokkulepped kehtivateks.
9) Arenguvestluse läbiviimisel saadud, arenguvestluse kaardil ja küsimustikes olev info on konfidentsiaalne ning ei kuulu vestlusel osalejate kokkuleppeta avaldamisele kolmandatele isikutele va õppija rühma õpetaja või klassijuhataja vahetumisel. Rühma õpetajal/klassijuhatajal on õigus arenguvestlusel kerkinud küsimusi arutada direktori, õppekorraldaja, tugispetsialistide ning õppijaga seotud teiste õpetajatega.
10) Arenguvestluse toimumist kinnitavad osapooled allkirjaga vastaval blanketil (Lisa 10), mis esitatakse õppeaasta lõpus õppekorraldajale.
11) Arenguvestluste läbiviimine viiakse kooskõlla punktidega 7), 8c) ja 8e hiljemalt 1. septembriks 2020, millest alates kaotab kehtivuse punk 10)

2.10. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine
1) Karjääriõpetusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis tegema mõistlikke kutsevalikuid.
2) Karjääriõpetus on õppekavas ühtse kontseptsioonina läbiv teema ainekavades sidudes ainevaldkonnaga õppijate võimalikud kutsevalikud ja tulevased töökohad.
3) Karjääriõpetust viiakse ellu eelkõige läbi õppekäikude ettevõtetesse ja asutustesse.
4) Karjäärialased küsimused ja õppija kutsumus on üks arenguvestluste teema.

2.11. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted
1) Tegevuste planeerimiseks koostab õpetaja õppeaasta alguses  töökava, milles tuuakse eraldi välja:
a. Õpetaja peamised eesmärgid õppeaastal
b. Õppeprotsessi läbiviimise kava sh
i. valdkond, aine, rühm/klass;
ii. nädal, teemad; 
iii. põhjus, miks õppija seda peaks õppima; 
iv. õppesisu edastav põhimaterjal ( õpiku(te)s, veebilehtedel jm);
v. tegevused, meetodid sh praktilised tööd, õuesõpe, projektõpe ja õppekäigud jne; 
vi. eeldatavad õpitulemused, hindamismeetodid; 
c. Hindamise, tagasisidestamise  ja järelevastamise põhimõtted, sh:
i. hindenormid/kriteeriumid;
ii. hinnatavad tööd või tegevused;
iii. kokkuvõtva hinde või hinnangu kujunemine sõltuvalt hinnatavate tööde, teemade, trimestrite hinnete/hinnangute kaalust; 
iv. järele- või ümbervastamise kord.
d. Lõiminguprojektid teiste õpetajatega
e. Kooli ühisprojektides osalemine
f. Võimalikel koolitustel/õpingutes osalemine
g. Üldpädevuste kujundamine
2) Õpetajate töökava koostamine viiakse ülaltooduga kooskõlla hiljemalt 1. oktoobriks 2020, punktide biii., biv., d., e., f., g. osas 1.oktoobriks 2021.

2.12. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord  
1) Kooli õppekava uuendamise ettepanekuid võib teha kogu koolipere (töötajad, õpilased ja nende vanemad).
2) Õppekava  uuendamiseks ja arendamiseks tehtud ettepanekud vaadatakse läbi kord aastas enne uue õppeaasta algust.
3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab Kooli direktor. Kooli õppekava kinnitab direktor. Muudatused Kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule ning ettepanekute tegemiseks pedagoogilisele nõukogule.

  3-4 aastased  4-5 aastased  6-7 aastased
Üldõpe  5 8,75 8,75
Muusika 1 1 1
Liikumine 1 1 1
Vabamäng 25 21,25 21,25