Üldised juhised seoses COVID-19 levikuga


Testimine.

Haridus- ja noorsootööasutuste vaktsineerimata töötajatel tuleb kord nädalas teha antigeeni kiirtest.

  • Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste töötajad ning iga päev asutuse hoones viibivad teenusepakkujad, kes pole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur pole lõppenud, peavad korra nädalas tegema antigeeni kiirtesti.
  • Iga nädal ei pea kiirtesti tegema vaktsineerimata töötaja, kes esitab tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
  • Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju, võtma ühendust oma perearstiga ja tegema esimesel võimalusel PCR-testi.
  • Töötajate testimiseks võib kasutada nii meditsiiniliseks kasutuseks mõeldud teste, mille peab tegema tervishoiutöötaja, kui ka isiklikuks kasutuseks mõeldud teste.

Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin

Täielikult vaktsineeritud töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma. 12–18 aastased vaktsineerimata õpilased peavad haridusasutuses toimunud lähi kontakti korral tegema esmalt kiirtesti ning mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi. Negatiivse PCR-testi tulemuse korral pole karantiin vajalik.

 

Lähikontakti korral COVID-19 viiruse kandjaga, mis toimus lasteaias või koolis

  • Haigustunnusteta lasteaialapsed, kuni 12-aastased õpilased ja täielikult vaktsineeritud inimesed ei pea jääma karantiini ega end ka testima.
  • Täielikult vaktsineerimata 12–18aastased
    • esimesel võimalusel tuleb teha kiirtest haridusasutuses ja meditsiinitöötaja järelvalvel.
    • kui kiirtesti on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, tohib jätkata
      kontaktõppes. Kuni PCR-testini ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm.
    • kui kiirtest on positiivne, tuleb jääda karantiini.
    • Mitte varem kui 72 tundi pärast kiirtesti tuleb teha PCR-test. PCR-testi saab teha meditsiinitöötaja kurguloputusvedelikust.
    • Kui PCR-testi tulemus on negatiivne, tohib jätkata kontaktõppes.
    • Kui PCR-testi test osutub positiivseks, tuleb kohe jääda karantiini.
  • Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba lähikontaktse õpilase testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus teha kindlaks tema nakkusohutus. Karantiini ajal ei ole koolil kohustust teda õppetöösse kaasata.

Kui täielikult vaktsineerimata 12–18 aastane õpilane saab lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras.

Lähikontaktsena ei pea karantiini jääma haigustunnusteta:

  • lasteaialapsed ja 1.–6. klassi õpilased, kes on kuni 12-aastased;
  • inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
  • inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse; inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõpetatud, kui nad teevad vähemalt 72-tunnise vahega kaks SARS-CoV-2 testi.

Haigena koju

Mistahes haigustunnuste ilmnemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel PCR-testile.

 

Haigustunnuste korral

  • Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest
    teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad.
  • Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
  • Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
  • Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel SARS-CoV-2- testi tegema.
  • Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.

Vaktsineerimine koolis

  • Üldhariduskoolides korraldavad alates õppeaasta algusest vaktsineerimist kooliõed, kes saavad õiguse lisaks õpilastele vaktsineerida personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
  • Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul.
  • Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.

 

Õpilaste vaktsineerimine toimub kahes etapis.

Esmalt tuleb kooliõel välja selgitada, millised õpilased (vanuses 12+) on vaktsineerimata ja võtta nende vaktsineerimiseks vanematelt nõusolek. Vaktsineerimata õpilaste välja selgitamist saab teha läbi digiloo. Lisaks saadetakse igale koolitervishoiuteenuse osutajale tema koolis vaktsineerimata õpilastest nimekirjad 23. augusti seisuga. Seejärel on kooliõel vajalik küsida lapsevanema nõusolek tema lapse vaktsineerimiseks.

Teine etapp on vaktsineerimine ja seda on võimalik kooliõdedel korraldada kolmel erineval viisil, valides enda jaoks kõige sobivama.

Võimalused on järgmised:

1) Kooliõde vaktsineerib ise kõik õpilased

2) Kooliõde kutsub appi brigaadi, kes tuleb kooli kohale ja viib läbi vaktsineerimise

3) Õpilased viiakse vaktsineerimiskabinetti, kus viiakse läbi vaktsineerimine

Maski kandmine

  • Haridus- ja noorsootööasutustes maskikandmise kohustust ei ole. Asutuse juht võib Terviseameti regionaalosakonna ettepanekul või nõusolekul kehtestada asutuse ruumides maskikandmise kohustuse.
  • Vaktsineerimata töötajatel ning kõrge või väga kõrge riskitaseme korral ka kõigil teistel on maski kandmine soovituslik.
  • Kui koolimajas toimub näiteks laat või muu kõigile avatud üritus, tuleb järgida kehtestatud avaliku siseruumi ja ürituse korraldamise reegleid. Sama kehtib ka õpilastega teatrisse, muuseumi vm minekul.
  • Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Külalised

Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei tohi üldjuhul lubada kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil, sh lapsevanemaid.

Kui võimalik, korraldada lasteaias laste üleandmine õues.

Põhjendatud vajaduse korral võib hoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on:

  • vaktsineerimiskuuri läbinud või
  • COVID-19 haiguse läbi põdenud või
  • kuni 48 tundi varem teinud antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi, mille tulemus on negatiivne.

Õppetöö ja huvitegevuse korraldamine

  • Kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe.
  • Koolil ei ole kohustust karantiinis olevat õpilast õppetöösse kaasata.
  • Karantiinis olevad õpilased ei saa huvikooli kontaktõppes ja ringitegevuses osaleda.
  • Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja
    teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide
    ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid
    arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele oleks tagatud.

Mõisteid
Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. COVID-19 haige on nakkusohtlik ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:

  • Corminatry – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Jansseni – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.

SARS-CoV-2-test

  • PCR-test – viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et
    inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui
    kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist
    kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelvalvel.
  • Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure
    tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle
    testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.

Testimine.

Haridus- ja noorsootööasutuste vaktsineerimata töötajatel tuleb kord nädalas teha antigeeni kiirtest.

  • Lasteaedade, üldharidus- ja kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, huvikoolide, sh eelkoolide jt noorsootööasutuste töötajad ning iga päev asutuse hoones viibivad teenusepakkujad, kes pole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur pole lõppenud, peavad korra nädalas tegema antigeeni kiirtesti.
  • Iga nädal ei pea kiirtesti tegema vaktsineerimata töötaja, kes esitab tööandjale tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
  • Kui kiirtest on positiivne, peab töötaja teavitama sellest tööandjat, jääma koju, võtma ühendust oma perearstiga ja tegema esimesel võimalusel PCR-testi.
  • Töötajate testimiseks võib kasutada nii meditsiiniliseks kasutuseks mõeldud teste, mille peab tegema tervishoiutöötaja, kui ka isiklikuks kasutuseks mõeldud teste.

Lähikontaktsete testimine ja lihtsustatud karantiin

Täielikult vaktsineeritud töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma. 12–18 aastased vaktsineerimata õpilased peavad haridusasutuses toimunud lähi kontakti korral tegema esmalt kiirtesti ning mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi. Negatiivse PCR-testi tulemuse korral pole karantiin vajalik.

 

Lähikontakti korral COVID-19 viiruse kandjaga, mis toimus lasteaias või koolis

  • Haigustunnusteta lasteaialapsed, kuni 12-aastased õpilased ja täielikult vaktsineeritud inimesed ei pea jääma karantiini ega end ka testima.
  • Täielikult vaktsineerimata 12–18aastased
    • esimesel võimalusel tuleb teha kiirtest haridusasutuses ja meditsiinitöötaja järelvalvel.
    • kui kiirtesti on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, tohib jätkata
      kontaktõppes. Kuni PCR-testini ei tohi osa võtta muudest tegevustest nagu huviharidus, rühmaviisiline sportimine jm.
    • kui kiirtest on positiivne, tuleb jääda karantiini.
    • Mitte varem kui 72 tundi pärast kiirtesti tuleb teha PCR-test. PCR-testi saab teha meditsiinitöötaja kurguloputusvedelikust.
    • Kui PCR-testi tulemus on negatiivne, tohib jätkata kontaktõppes.
    • Kui PCR-testi test osutub positiivseks, tuleb kohe jääda karantiini.
  • Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba lähikontaktse õpilase testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus teha kindlaks tema nakkusohutus. Karantiini ajal ei ole koolil kohustust teda õppetöösse kaasata.

Kui täielikult vaktsineerimata 12–18 aastane õpilane saab lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras.

Lähikontaktsena ei pea karantiini jääma haigustunnusteta:

  • lasteaialapsed ja 1.–6. klassi õpilased, kes on kuni 12-aastased;
  • inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
  • inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse; inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud;
  • inimesed, kes ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõpetatud, kui nad teevad vähemalt 72-tunnise vahega kaks SARS-CoV-2 testi.

Haigena koju

Mistahes haigustunnuste ilmnemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel PCR-testile.

 

Haigustunnuste korral

  • Kui haigustunnused ilmnevad haridus- või noorsootööasutuses viibides, tuleb sellest
    teavitada asutuse juhtkonda ja/või inimesi, kes edasist tegevust korraldavad.
  • Haigustunnustega inimesele tuleb anda mask ja ta teistest isoleerida.
  • Sõltuvalt vanusest saadetakse haigestunu koju või oodatakse juhendaja/õpetaja/kooliõe järelevalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.
  • Mistahes haigustunnuste korral tuleb jääda koju ja võtta edasiste suuniste saamiseks ühendust oma perearstiga, kes suunab vajadusel SARS-CoV-2- testi tegema.
  • Kerge nohu või köhaga võib haridus- ja noorsootööasutuses viibida siis, kui haigustunnuste päritolu on teada, näiteks on inimene paranenud mõnest hooajalisest nakkushaigusest, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Samuti juhul, kui on tegemist allergilise seisundiga.

Vaktsineerimine koolis

  • Üldhariduskoolides korraldavad alates õppeaasta algusest vaktsineerimist kooliõed, kes saavad õiguse lisaks õpilastele vaktsineerida personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.
  • Nagu teistegi vaktsineerimiste korral, vaktsineeritakse alaealisi haridusasutuses ainult vanema või eestkostja nõusolekul.
  • Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, võib kooliõde soovitada lapsele perearstiga konsulteerimist.

 

Õpilaste vaktsineerimine toimub kahes etapis.

Esmalt tuleb kooliõel välja selgitada, millised õpilased (vanuses 12+) on vaktsineerimata ja võtta nende vaktsineerimiseks vanematelt nõusolek. Vaktsineerimata õpilaste välja selgitamist saab teha läbi digiloo. Lisaks saadetakse igale koolitervishoiuteenuse osutajale tema koolis vaktsineerimata õpilastest nimekirjad 23. augusti seisuga. Seejärel on kooliõel vajalik küsida lapsevanema nõusolek tema lapse vaktsineerimiseks.

Teine etapp on vaktsineerimine ja seda on võimalik kooliõdedel korraldada kolmel erineval viisil, valides enda jaoks kõige sobivama.

Võimalused on järgmised:

1) Kooliõde vaktsineerib ise kõik õpilased

2) Kooliõde kutsub appi brigaadi, kes tuleb kooli kohale ja viib läbi vaktsineerimise

3) Õpilased viiakse vaktsineerimiskabinetti, kus viiakse läbi vaktsineerimine

Maski kandmine

  • Haridus- ja noorsootööasutustes maskikandmise kohustust ei ole. Asutuse juht võib Terviseameti regionaalosakonna ettepanekul või nõusolekul kehtestada asutuse ruumides maskikandmise kohustuse.
  • Vaktsineerimata töötajatel ning kõrge või väga kõrge riskitaseme korral ka kõigil teistel on maski kandmine soovituslik.
  • Kui koolimajas toimub näiteks laat või muu kõigile avatud üritus, tuleb järgida kehtestatud avaliku siseruumi ja ürituse korraldamise reegleid. Sama kehtib ka õpilastega teatrisse, muuseumi vm minekul.
  • Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Külalised

Haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei tohi üldjuhul lubada kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil, sh lapsevanemaid.

Kui võimalik, korraldada lasteaias laste üleandmine õues.

Põhjendatud vajaduse korral võib hoonesse lubada külalisi, kes tõendavad, et on:

  • vaktsineerimiskuuri läbinud või
  • COVID-19 haiguse läbi põdenud või
  • kuni 48 tundi varem teinud antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi, mille tulemus on negatiivne.

Õppetöö ja huvitegevuse korraldamine

  • Kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe.
  • Koolil ei ole kohustust karantiinis olevat õpilast õppetöösse kaasata.
  • Karantiinis olevad õpilased ei saa huvikooli kontaktõppes ja ringitegevuses osaleda.
  • Koolide ruumide kasutamist ei piirata. Huvitegevuse pakkujatele, noorteühingutele ja
    teistele noorsootöö (sh huvitegevuse) korraldajatele võimaldatakse üldhariduskoolide
    ja kutsekoolide ruumide kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks seatud põhimõtteid
    arvestavalt, et noorte ligipääs huvitegevusele oleks tagatud.

Mõisteid
Lähikontaktne - inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit (kokku viimase 24 h jooksul) ja lähemal kui kaks meetrit. COVID-19 haige on nakkusohtlik ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Täielikult vaktsineeritud – inimene, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud ja kellel on kehtiv vaktsineerimistõend. Aeg, mil vaktsineerimiskuur lõpetatuks loetakse, on eri vaktsiinide puhul erinev:

  • Corminatry – 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Moderna – 14 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Astra Zeneca – 15 päeva pärast teist vaktsiinidoosi
  • Jansseni – 14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi.

SARS-CoV-2-test

  • PCR-test – viiruse RNA-d tuvastav test, mille negatiivne tulemus kinnitab, et
    inimene on koroonaviirusest vaba. PCR-testi saab teha nii ninaneelust kui
    kurguloputusvedelikust saadud proovimaterjalist. Mõlemal juhul on tegemist
    kontrollitud proovivõtuga ehk see peab toimuma meditsiinitöötaja järelvalvel.
  • Antigeeni kiirtest – annab vastuse 30 minuti jooksul ning tuvastab suure
    tõenäosusega nakkusohtliku inimese. Koroonaviiruse olemasolu organismis selle
    testiga välistada ei saa, positiivse tulemuse korral tuleb teha PCR-test.