Tuul tiibadesse lasteaia lõpetajatele 14. juuni Tiina Umbsaar
Tuult tiibadesse ja teie tegudesse!
Meil kõigil on elus olulisi hetki. Mõnda neist meenutame veel hulga aastate pärast ja mõni meenub kui kohtame tänaval mõnd vaevu äratuntavat endist rüblikut. Tema sind ehk ei mäletagi enam, vaid sina tead, miks ta sinu mällu on sööbinud. Eriti tore kui kohtad praegust lapsevanemat, aga endist lasteaia põngerjat ja ta ütleb: kas võtate nüüd minu lapse ka oma rühma, nagu mina käisin? Selline usaldus täidab südame soojuse ja tänutundega ja annab usu, et teed õiget asja. Lasteaiaõpetaja hinge jäävad pikaks ajaks hetked kui saadad oma rühma lapsi kooli. Meenub, kuidas neil kõik kord algas...Lasteaias koos kasvades ja üksteiselt õppides/ õpetades on moodustunud ühine pere ja kujunenud oma kambavaim. Lapsed õpetavad meidki, kasvõi seda, milliseid õpetamise meetodeid kasutada, sest ühe lapse puhul toimivad ühed ja teise lapse puhul hoopis teised võtted. Kaasates lapsi valikutesse on nad samuti asjaosalised ja ka enam motiveeritud õppima. Mõnele lastest meeldib hoopis teisi õpetada, et saaks ise olla see suur ja tark õpetaja. Koos on läbi elatud nii rõõme kui muresid. Ei jää õpetajal teadmata kui lapse pere on kaotanud lemmiklooma või on hoopis koeral sündinud pojad. Lapse hing on nagu avatud raamat ja ta on väga vastuvõtlik kõigile mõjutustele, kuid mida ta sinna kirjutanud on, seda näitab aeg. Selles õrnas eas kujunevad välja lapse väärtushinnangud ja hoiakud, kuidas ta näeb maailma ja inimesi enda ümber. Laps veedab ju suurema osa oma päevast lasteaias ja on oluline, et kõik selles suures peres tunneksid ennast hästi. Täiskasvanul on tähtis roll tema suunamisel ja iga lapse mure väärib kuulamist. Kõik me tuleme lapsepõlvest ja sellest, mida laps sealt kaasa saab, on paljuski meie, täiskasvanute teha. Oluline on, et last võrreldakse tema endaga, tema enda arengust lähtuvalt, mitte teistega. Iga laps on ainulaadne ja iseenda nägu ja see ongi tore!
Selle aasta lasteaia lõpetajatest enamik olid meie hoole all mitu aastat, seetõttu on nende arengut olnud võimalik pikemalt jälgida. Lõpupeol olin ühtlasi nii rõõmus kui ka kurb. Rõõmus sellepärast, et lapsed olid rõõmsad ja kurb, sest nagu oleksid mingi osa endastki ära andnud. Tead, et pead ära andma, aga hästi ei tahaks...Nägin ka paljudel vanematel silmis liigutuspisaraid. Saab ju läbi lapse elus tähtis verstapost ja ta peab nüüd hakkama iseseisvuma. Meenusid nende samade laste harjumine lasteaia elu-oluga algusaastatel. Mõnel lapsel oli see aeganõudvam, mõnel “läks ludinal”. Peab tõdema, et areng on olnud tõesti hüppeline. Lasteaiaõpetaja töö teebki nauditavaks see, et sa näed selle aja jooksul lapses tohutuid muutusi. Ja kui näed esinemas lõpupeol julget last mikrofoni ees ja üksinda, siis see on ara lapse jaoks tõeline saavutus. Ja mis seal salata, rõõmustab väga ka õpetajat. Jälgimas on peol ju veel lisaks oma vanematele ka võõrad silmapaarid.
Kingitud hobuse suhu ei vaadata, kuid selle lennu lõpetajate vanemad tegid tõeliselt sümboolse kingituse kirsipuu näol. Nagu ütles vanemate hoolekogu esindaja: “Teie kasvatasite lapsi ja nüüd nad kasvavad edasi, nii ka teie kirsipuu.”Loodan, et saan kutsuda neid samu lapsi peale põhikooli lõpetamist ka enda kirsipuud imetlema. Ja näha, kuhu nemad selleks ajaks on oma arengus jõudnud.
Vanemad said meie poolt omakorda kingituseks digialbumi, mis sisaldasid laste fotosid endast ja ka joonistatud kujul; infot selle kohta, mis ametit keegi endale soovib ja laste enda tehtud luuletustest. Albumi lõpulehekülg andis ülevaate osa võetud konkurssidest, projektidest ja üritustest.
Tuult tiibadesse ja teie tegudesse!
Meil kõigil on elus olulisi hetki. Mõnda neist meenutame veel hulga aastate pärast ja mõni meenub kui kohtame tänaval mõnd vaevu äratuntavat endist rüblikut. Tema sind ehk ei mäletagi enam, vaid sina tead, miks ta sinu mällu on sööbinud. Eriti tore kui kohtad praegust lapsevanemat, aga endist lasteaia põngerjat ja ta ütleb: kas võtate nüüd minu lapse ka oma rühma, nagu mina käisin? Selline usaldus täidab südame soojuse ja tänutundega ja annab usu, et teed õiget asja. Lasteaiaõpetaja hinge jäävad pikaks ajaks hetked kui saadad oma rühma lapsi kooli. Meenub, kuidas neil kõik kord algas...Lasteaias koos kasvades ja üksteiselt õppides/ õpetades on moodustunud ühine pere ja kujunenud oma kambavaim. Lapsed õpetavad meidki, kasvõi seda, milliseid õpetamise meetodeid kasutada, sest ühe lapse puhul toimivad ühed ja teise lapse puhul hoopis teised võtted. Kaasates lapsi valikutesse on nad samuti asjaosalised ja ka enam motiveeritud õppima. Mõnele lastest meeldib hoopis teisi õpetada, et saaks ise olla see suur ja tark õpetaja. Koos on läbi elatud nii rõõme kui muresid. Ei jää õpetajal teadmata kui lapse pere on kaotanud lemmiklooma või on hoopis koeral sündinud pojad. Lapse hing on nagu avatud raamat ja ta on väga vastuvõtlik kõigile mõjutustele, kuid mida ta sinna kirjutanud on, seda näitab aeg. Selles õrnas eas kujunevad välja lapse väärtushinnangud ja hoiakud, kuidas ta näeb maailma ja inimesi enda ümber. Laps veedab ju suurema osa oma päevast lasteaias ja on oluline, et kõik selles suures peres tunneksid ennast hästi. Täiskasvanul on tähtis roll tema suunamisel ja iga lapse mure väärib kuulamist. Kõik me tuleme lapsepõlvest ja sellest, mida laps sealt kaasa saab, on paljuski meie, täiskasvanute teha. Oluline on, et last võrreldakse tema endaga, tema enda arengust lähtuvalt, mitte teistega. Iga laps on ainulaadne ja iseenda nägu ja see ongi tore!
Selle aasta lasteaia lõpetajatest enamik olid meie hoole all mitu aastat, seetõttu on nende arengut olnud võimalik pikemalt jälgida. Lõpupeol olin ühtlasi nii rõõmus kui ka kurb. Rõõmus sellepärast, et lapsed olid rõõmsad ja kurb, sest nagu oleksid mingi osa endastki ära andnud. Tead, et pead ära andma, aga hästi ei tahaks...Nägin ka paljudel vanematel silmis liigutuspisaraid. Saab ju läbi lapse elus tähtis verstapost ja ta peab nüüd hakkama iseseisvuma. Meenusid nende samade laste harjumine lasteaia elu-oluga algusaastatel. Mõnel lapsel oli see aeganõudvam, mõnel “läks ludinal”. Peab tõdema, et areng on olnud tõesti hüppeline. Lasteaiaõpetaja töö teebki nauditavaks see, et sa näed selle aja jooksul lapses tohutuid muutusi. Ja kui näed esinemas lõpupeol julget last mikrofoni ees ja üksinda, siis see on ara lapse jaoks tõeline saavutus. Ja mis seal salata, rõõmustab väga ka õpetajat. Jälgimas on peol ju veel lisaks oma vanematele ka võõrad silmapaarid.
Kingitud hobuse suhu ei vaadata, kuid selle lennu lõpetajate vanemad tegid tõeliselt sümboolse kingituse kirsipuu näol. Nagu ütles vanemate hoolekogu esindaja: “Teie kasvatasite lapsi ja nüüd nad kasvavad edasi, nii ka teie kirsipuu.”Loodan, et saan kutsuda neid samu lapsi peale põhikooli lõpetamist ka enda kirsipuud imetlema. Ja näha, kuhu nemad selleks ajaks on oma arengus jõudnud.
Vanemad said meie poolt omakorda kingituseks digialbumi, mis sisaldasid laste fotosid endast ja ka joonistatud kujul; infot selle kohta, mis ametit keegi endale soovib ja laste enda tehtud luuletustest. Albumi lõpulehekülg andis ülevaate osa võetud konkurssidest, projektidest ja üritustest.
