Nagu päris restoranis... 09. jaanuar veikko.korv
Turba Koolil on juba pikaaegne traditsioon korraldada jõululõuna kooli lõpulennule ja õpetajatele. Ürituse kordaminekuks saavad 8. klassi õpilased spetsiaalse väljaõppe toidutegemise ja laua katmise tarkuste kohta valikaine etikett ja protokoll tundides. Õpilasi juhendab selles õp. Piret Tamm, kes on seda teinud pikki aastaid. Sama kooli vilistlane ja praegune õpetaja Ruth Rumask: “Mul on elu lõpuni selge, mis järjekorras käivad taldriku juurde erinevad kahvlid/noad ja kuidas voltida salvrätti.” Kui siia lisada veel ettekandjate riietus-must/valge ja valged kindad, pidulikult kujundatud laud, vaikne kitarri muusika, siis lugeja võib arvata, millise õhkkonna see kõik kokku osalejatele tekitas. Ei puudunud ka kooli direktori personaalne tervitus saabumisel, nime- ja menüükaart laual ning direktori poolt väike tähendusega sõnum igaühele. Igal aastal on sõnum koos maiusega peidetud kaunistatud ja erilissse pakendisse. Meie koolipere on nüüd lasteaiaõpetajate võrra suurenenud ja nii koosveedetud aeg liidab ja lähendab kolleege, keda ju nii harva näeme. Pärast pidulõunat järgnes ettekandjate ja direktori tänamine meeldivalt veedetud aja eest sooja tundega südames.
Proovisime sel aastal jõululõuna traditsiooni tekitada ka lasteaias koos kõigi rühmade laste ja õpetajatega. Lapsed olid pidulikult riietatud ja istusid kahe pika laua taga. Idee autoriks oli Lotte rühm, kes kaunistas ruumi, kujundas laua, abiks ka õpetajaabi Ulvi. Kõiki peolisi tervitasid päkapikud Aune ja Helle, kes juhatasid lapsed lauda. Lastel olid lõunatoidu nautmiseks lauale asetatudd noad ja kahvlid. Päkapikud-õpetajaabid kandsid toidu ette, õpetajad aitasid toidu väiksemateks osadeks lõigata ja lõunatamine vaikse jõulumuusika saatel võiski alata. Minu üllatuseks märkasin, et minu rühma 4- aastane tüdruk sõi kenasti noa ja kahvliga, nagu teeks seda iga päev. Peale sööki sai iga laps lahkudes päkapikult kommi ja võiski rühma suunduda. Märkasin, et salvräti kasutamine vajab veel harjutamist ja et teistega koos sõi nii mõnigi laps tunduvalt isukamalt kui muidu.
Tiina Umbsaar
lasteaiaõpetaja
Turba Koolil on juba pikaaegne traditsioon korraldada jõululõuna kooli lõpulennule ja õpetajatele. Ürituse kordaminekuks saavad 8. klassi õpilased spetsiaalse väljaõppe toidutegemise ja laua katmise tarkuste kohta valikaine etikett ja protokoll tundides. Õpilasi juhendab selles õp. Piret Tamm, kes on seda teinud pikki aastaid. Sama kooli vilistlane ja praegune õpetaja Ruth Rumask: “Mul on elu lõpuni selge, mis järjekorras käivad taldriku juurde erinevad kahvlid/noad ja kuidas voltida salvrätti.” Kui siia lisada veel ettekandjate riietus-must/valge ja valged kindad, pidulikult kujundatud laud, vaikne kitarri muusika, siis lugeja võib arvata, millise õhkkonna see kõik kokku osalejatele tekitas. Ei puudunud ka kooli direktori personaalne tervitus saabumisel, nime- ja menüükaart laual ning direktori poolt väike tähendusega sõnum igaühele. Igal aastal on sõnum koos maiusega peidetud kaunistatud ja erilissse pakendisse.
Proovisime sel aastal jõululõuna traditsiooni tekitada ka lasteaias koos kõigi rühmade laste ja õpetajatega. Lapsed olid pidulikult riietatud ja istusid kahe pika laua taga. Idee autoriks oli Lotte rühm, kes kaunistas ruumi, kujundas laua, abiks ka õpetajaabi Ulvi. Kõiki peolisi tervitasid päkapikud Aune ja Helle, kes juhatasid lapsed lauda. Lastel olid lõunatoidu nautmiseks lauale asetatudd noad ja kahvlid. Päkapikud-õpetajaabid kandsid toidu ette, õpetajad aitasid toidu väiksemateks osadeks lõigata ja lõunatamine vaikse jõulumuusika saatel võiski alata. Minu üllatuseks märkasin, et minu rühma 4- aastane tüdruk sõi kenasti noa ja kahvliga, nagu teeks seda iga päev. Peale sööki sai iga laps lahkudes päkapikult kommi ja võiski rühma suunduda. Märkasin, et salvräti kasutamine vajab veel harjutamist ja et teistega koos sõi nii mõnigi laps tunduvalt isukamalt kui muidu.
Tiina Umbsaar
lasteaiaõpetaja
